RMK teenis poole aastaga 617 miljonit krooni

Uudis
21.08.2006

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teenis 2006. a esimesel poolaastal 617,3 miljonit krooni, mis moodustab 52,7% selleks aastaks eelarvesse planeeritud tuludest ning on 52,9 miljonit krooni vähem mullu samal ajal teenitust. Valdava osa tuludest teenis RMK kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügist.

“Tulude vähenemine on tingitud metsamaterjali hinna kahanemisest,” ütles RMK finantsdirektor Jaanus Laas. “Kui möödunud aastal maksis metsamaterjali tihumeeter esimesel poolaastal keskmiselt 543 krooni, siis tänavu maksis see 476 krooni.”

Riigieelarvesse tasus RMK metsatulu esimesel poolaastal 104,7 miljonit krooni. See on 51,9% tänavuseks plaanitust ja sarnane eelmise aasta samal perioodil makstuga (105,0 mlj. kr.).

Metsamaterjali müüdi 1,16 miljonit tihumeetrit 553,0 miljoni krooni eest, mis moodustab 56% eeldatavast tänavusest müügimahust (2005. a sama perioodi lõpuks oli metsamaterjali müüdud 1 09 mlj. tm 594,2 mlj. krooni eest).

Kasvava metsa raieõiguse müük on 2005. a sama perioodiga võrreldes plaanipäraselt vähenenud – kui mullu müüdi I poolaastal raieõigusi 40,8 miljoni krooni eest, siis tänavu 5,9 miljoni krooni eest.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning tagab igaüheõigusega seotud metsakasutuse. RMK hallata on ca 40% Eesti metsamaadest.

Lisainfo:
Jaanus Laas
RMK finantsdirektor
676 7572
jaanus.laas@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026