Asutati riigi osalusega aktsiaselts Eesti Metsataim

Uudis
21.11.2001

Täna kirjutasid keskkonnaminister Heiki Kranich ja Soome
metsavalitsuse tütarfirma Forelia OY juhatuse esimees Jan Kivioja alla
aktsiaseltsi Eesti Metsataim asutamisdokumentidele. Riigi osalusega firma hakkab
tootma istikuid metsade uuendamiseks ja põllumaade metsastamiseks.

“Ehkki riigimetsa majandaja RMK kasvatab metsataimi riigimetsa tarbeks, ei
tooda keegi arvestatavas mahus istikuid erametsaomanikele,” selgitas RMK
peadirektor Andres Onemar. “Praeguste raiemahtude juures peaks aga uut metsa
oluliselt rohkem istutama, samuti on Eestis palju söötis põllumaad, mille võiks
metsastada. Seepärast otsustasime riigi initsiatiivil luua firma, mis toodaks
piisavas mahus kvaliteetseid taimi nii erametsaomanikele kui riigimetsa
tarbeks,” lisas ta.

Vastloodud firma hakkab osanikuks kaasatud soomlaste heale kogemusele
tuginedes kasutama uut taimekasvatamise tehnoloogiat, mis võimaldab toota rohkem
ja paremaid taimi lühema ajaga. Uut tüüpi taimi nimetatakse suletud juurekavaga
metsataimedeks ehk suljutaimedeks. Seni on Eestis metsaistutusmaterjali
kasvatatud valdavalt avamaataimlates, mis aga on töö- ja ajamahukam ning liiga
sõltuv ilmastikust.

AS-i Eesti Metsataim aktsiakapital on 20 miljonit krooni, Eesti Vabariigile
kuulub aktsiatest 60% ja Soome metsavalitsusele kuuluvale äriühingule Forelia Oy
40%. Riik annab äriühingule üle 8 miljonit krooni RMK eelarvelisi vahendeid ning
RMK Marana puukooli kinnistud, hooned, rajatised ning vallasvara, samuti 10
töötaja töölepingud. Forelia OY tasub rahalise sissemaksena 8 miljonit krooni.
Uue taimlakompleksi koguinvesteeringud saavad äriplaani järgi kuni 2007. aastani
olema 67 miljonit krooni.

Lisainfo:
Tõnu Reim
RMK taimlamajanduse direktor
Telefon 051 33
104

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026