Vereta jahi saagiks olid sajad loomapildid
Nädalavahetusel Väätsa riigijahipiirkonnas iga-aastast
loomafotovõistlust Vereta jahti pidanud loodusfotograafid kohtasid metsas
kümneid loomaliike ning said saagiks sadu kaadreid loomadest, lindudest
ja putukatest.
Loomafotovõistlus oli korraldatud täpselt nagu
päris jaht, vaid püsside asemel olid fotoaparaadid. Vereta jahil osales 18 Eesti
paremat loodusfotograafi, kellest igaühel oli pildistamiseks kasutada 3 rulli
filmi. Peaaegu kõik võistlejad said saagiks ka fotosid sokust, kes oli tänavuse
Vereta jahi saagiloom. Kelle trofeed on kõige uhkemad, selgub 30. mail Eesti
Loodusmuuseumis, kus avatakse näitus Vereta jahi 50 parema tööga.
Vereta jahil peeti ka arvestust nähtud-kuuldud
liikidest, kokku registreeriti 88 linnuliike, 12 loomaliiki ja 20 liiki
putukaid. Haruldastest liikidest nähti näiteks must-toonekurge, keda on Eestis
kokku vaid kuni paarsada haudepaari. Loomadest kohtasid fotojahimehed aga lisaks
inimese silma harva jäävale hundile veel metskitse, metssiga, põtra, kobrast,
kährikut, rebast, minki, oravat, hall- ja valgejänest ning rabakonna ja
rohukonna.
Vereta jahti korraldatakse Väätsa
riigijahipiirkonnas juba alates 1997. aastast. Loomafotovõistluse korraldaja on
riigimetsa majandaja RMK, kelle professionaalsed jäägrid loodusfotograafe
juhendavad ning jahipaikadesse viivad.
Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega
moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja
efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning
metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.
Lisainfo:
Hannes Rei, RMK puhkemajanduse direktor,
telefon 050 31 005
Tiit
Hunt, Eesti Loodusmuuseumi peazooloog, telefon 050 67
488
