Pärandkultuur

Maastik meie ümber on täis tuhandeid pärandkultuuri objekte – oska vaid märgata. Kutsume sind üles pöörama tähelepanu kultuurimärkidele looduses ning rikastama nendega oma loodusretke!

Mis on pärandkultuur?

Pärandkultuuriks loetakse meie esivanemate töödest ja tegemistest maha jäänud märke maastikul. Näiteks võib metsas liikudes sattuda mahajäetud talukohale, leida sammaldunud kivilt piirimärgid või märgata vaigutusjälgi männipuul. Pärandkultuur on oluline osa meie kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist.

Kus on pärandkultuur?

Pärandkultuuri andmebaasist Maa-ameti geoportaalis leiab infot ligi 44 000 pärandkultuuri objekti kohta. RMK maal asub neist tervenisti või osaliselt umbes viiendik. Metsamaastikul on pärandkultuur paremini säilinud kui põllumaadel, kus mullaharimine ja maaparandus on seda rohkem kahjustanud.

Kuidas pärandkultuur üles leida?

Pärandkultuuri objektideni looduses juhatab sind kaardirakendus Maa-ameti geoportaalis. See on hea võimalus tutvuda oma kodupaiga ajalooga või saada inspiratsiooni loodusretkeks.

Pärandkultuuri tutvustatakse RMK külastuskeskustes ja paljudel matkaradadel. Metsanduslikule pärandkultuurile on eriliselt keskendunud Oandu külastuskeskus, kust leiab ka temaatilise õpperaja, mille läbimisel võib mängida interaktiivset pärandkultuuri nutimängu.

Eestlaste ja lätlaste koostöös on loodud Valga ja Valka maakondasid läbiv Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala. Sealse eripalgelise pärandkultuuriga saad tutvuda 2-kilomeetrisel ringikujulisel rajal, 20-kilomeetrisel Koiva rattarajal või 60-kilomeetrisel Eesti-Läti ühisrajal.

Kes pärandkultuuri kaardistas?

Pärandkultuuri andmebaas sündis RMK eestvõttel. Algatasime ulatusliku pärandkultuuri objektide kaardistamise aastal 2005, kaasates sellesse kohapealsed paigatundjad, sajad vabatahtlikud, RMK metsaülemad ja pühendunud koduloouurijad. Kokku võttis põhjalik töö aega kuus aastat ning andmebaas täieneb väiksemal määral praegugi.

Kaardistamise käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Kaardistasime pärandkultuuri sõltumata selle maa- ja omandivormist ning tõime unustuse hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla.

Kui sina tead Eestimaal huvitavaid paiku, hooneid või loodusobjekte, mis vääriksid pärandkultuurina esiletoomist, anna sellest palun teada pärandkultuuri kaardirakenduses (hüüumärgiga ikoon kaardiakna paremas servas).

Kes tagab pärandkultuuri kaitse?

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ja neid ei plaanita ka kaitse alla võtta. Pärandkultuuri säilimisel on oluline eeskätt omanikuhoid – maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus ning hool. Hoida saab ju ikka vaid seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse.

Näiteks riigimetsas on pärandkultuuri kaardikiht kasutuses kõigi tööde planeerimisel. RMK praakerid ja metsakasvatajad on läbinud koolitused, et objektide looduses märkamine ja nendega töö käigus arvestamine lihtsamalt läheks.

Galerii

Vaata pilte pärandkultuuri objektidest ning videoid levinumate pärandkultuuri objektitüüpide kohta. Põhjalikumat lugemist, näiteks väikese pärandkultuuri käsiraamatu ja maakondlikud pärandkultuuri ülevaateraamatud, saad tasuta alla laadida siit.