Taastatud sood ja niidud

Ei läinud mullunegi aasta niimoodi mööda, et RMK tehtavate tööde sekka poleks kuulunud elupaikade – soode ja poollooduslike koosluste taastamised.

Taastamistöödega jõudsime lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal, kokku ligi 1656 hektaril. Endisaegse ilme on tagasi saanud 217 hektarit niite, mida saab nüüd taas heina- ja karjamaadena kasutada.


Võib ju küsida, miks taastamistöid tehakse, kui kord on juba nii läinud, et soid on kuivendatud või heinamaad võssa kasvanud. Aga muutunud olukord ei tähenda ju muud, kui seda, et kellegi jaoks on tema kunagine elupaik seetõttu kadunud. Nii sood kui ka poollooduslikud kooslused on elupaigaks väga paljudele taime- ja loomaliikidele. Lisaks seovad sood märkimisväärsel hulgal süsinikku ja hoiavad endas puhta vee varu.

Taastamistööd lõpetasime eelmisel aastal kuues soos: Metsakülas, Unakveres, Übinal, Visjal, Ess-soos ja Nigulas, tööd on pooleli veel Alutaguse rahvuspargis. Suurim ala, mille taastamistöödega eelmisel aastal alustati, oli Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit. Sealsele Puhatu soostikule on kõige enam mõju avaldanud põlevkivi kaevandamine ja kuivenduskraavide rajamine. Lähiajal peaks taastamistööd – kuivenduskraavide sulgemised – seal valmis saama.

Kunagi tehtu pööratakse tagasi
Taastamistööde käigus suletaksegi kunagised, valdavalt nõukogude ajal rajatud kuivenduskraavid, et vesi tõuseks maapinna lähedale. Vajadusel raiutakse kuivenduse tagajärjel kasvanud metsa ja külvatakse turbasammalt, et sootaimestik taastuks.


Samuti asub Alutaguse rahvuspargis üks suuremaid niite, kus mullu taastamistööd ette võeti – Karoli luht Vasknarva läheduses – kokku 73 hektarit. Tööd Karoli luhal lõppesid 2022. aastal – maha võeti puittaimestik, freesiti mättad ja purustati rohurinne. Kogu ala hekseldatakse tänavu veel üle ning seejärel anname ala rentnikule. Seal hakkavad edaspidi veised rohtu nosima ja hoolitsema selle eest, et ala uuesti ei võsastuks.


Samuti hakkavad veised rohtu sööma Võrtsjärve äärsel lamminiidul (49 hektarit), mille taastamisega mullu ühele poole jõudsime. Sel aastal on plaanis kogu sealne ala veel üle hekseldada, sest pärast taastamistöid annavad puude kännud ja juured palju võsundeid ning nende kasvu on vaja takistada. Samuti on plaanis kujundada raietega taastatud ala ja maantee vahele jäänud metsaribad karjatamiseks sobilikeks aladeks. Kui Võrtsjärve veetase kõrgele tõuseb, saavad veised minna sinna vee eest pakku. Lisaks tekivad väga kenad vaated Võrtsjärvele.


Elupaikade taastamistööd jätkuvad ka tänavu. Juba mullu alustasime pool-looduslike koosluste taastamisega Tartus Raadil 29 hektaril, samuti Pärnumaal Soeva küla poolsel Nedrema looduskaitsealal ja Kurese maastikukaitsealal, kokku 34 hektaril.


Soode taastamistööd on käimas Alutaguse rahvuspargis Puhatu soostikus, Raplamaal Tõrasoos ja Pärnumaal Mõrdama rabas, lähiajal on plaanis alustada taastamistöödega Hiiumaal Õngu rabas, Saaremaal Koigi rabas, Pärnumaal Nedrema ja Urita soostikes ning Läänemaal Laiküla madalsoos.