Vox Populi, Vox Dei* ehk RMK looduskaitsekonverentsi tagasivaade

RMK looduskaitsekonverentsist on saanud traditsioon – lühike, aga see-eest elujõuline. Sel aastal toimus see teist korda ning konverentsi lõpusõnades anti lubadus ka kolmandaks. Teeme lühikese kokkuvõtte, millest sel aastal Narvas räägiti ja mida osalejad konverentsist tagantjärele arvasid. Kaldkirjas on toodud välja värvikamad osalejate kommentaarid tagasisidest.

Esimene RMK looduskaitsekonverents toimus 2019. aastal Pärnus, mille järel tuli üleilmsest epidemioloogilisest olukorrast tingitud kaheaastane rahunemispaus. Sel aastal valisime konverentsi asukohaks Narva ja täpsemalt TÜ Narva Kolledži ruumid. Läksime ühest Eesti äärest teise äärde.

“Huvitav asukoht, varem pole Narva sattunud.”

“Narva oli väga hea valik.”

“Järgmine konverents võiks ka kuskil ääremaal toimuda, palju huvitavam kogemus.”

“Miks konverents toimus Narvas? Kohal oli vaid üks narvakas. Üle saja auto sõitis üle Eesti kokku, oli päev otsa akendeta ruumis ja pärast tagasi.”

On see siis keskkonnasõbralik, kui peamiselt Tartu ja Tallinna inimesed reisivad autodega mitmesaja kilomeetri kaugusele looduskaitsekonverentsile? Narva, erinevalt muust ääremaast (tuletame siinkohal meelde, et Narva on Eestis elanike arvult kolmas linn ja ääremaaks nimetamine tinglik), on võimalik pealinnast pääseda väga regulaarse bussi- ja rongiliiklusega. 20 bussi ja 4 rongi päevas! Juba see, et vähemalt üks inimene jõudis konverentsi tõttu esimest korda elus Narva, õigustab asukohavalikut.

Väljaspool Tallinna ja Tartut on üllatavalt keeruline leida asukohti, kus oleks üks vähemalt 200-kohaline ja teine 100-kohaline saal. Meie valitud konverentsi formaat ja osalejate piirarv aga sellised eeltingimused ruumidele seadsid. Jättes kõrvale kuivad eeltingimused, on Narva kolledži maja lihtsalt äge, arhitektuuriliselt omapärane ja selle akadeemiline õhkkond sobib teadusliku suunitlusega konverentsile väga hästi. Hoolimata väikestest puudustest, mida peale meie ka mitmed osalejad märkasid.

“Suures audikas oli üleval väga umbne.”

“Ruumi 215 toolid olid kõvad.”

“Läks kitsaks, eriti söömisel.”

“Parkimiskohti ei olnud.”

Konverentsi temaatika jäi samaks nagu esimesel konverentsil – elupaikade ja populatsioonide taastamine – ning ettekanded olid jagatud looduskoosluste järgi nelja sessiooni: metsad, poollooduslikud kooslused, sood ja veekogud. Viis plenaarettekannet käsitlesid ökosüsteemide taastamist koosluste üleselt ning tõid kõik osalejad kahest paralleelsessioonist kokku peasaali.

Konverentsi programm oli taotluslikult tihe ja kahes paralleelsessioonis (+ töötoad), et osalejatel tekiks soovi korral valikuvõimalus kuulata ka midagi oma valdkonna välist. Eesti ökoloogilise taastamise skeene on küll elav ja aktiivne, ent kahe aasta jooksul juba tegevuse iseloomu tõttu väga palju uut juhtuda ei saa. Ülevaated teadusuuringutest ja projektidest hakkavad paratamatult konverentsist konverentsi korduma – eriti oma kitsamas valdkonnas. Sellest nõiaringist pakubki väljapääsu paralleelsessioon, kus taastamisteemadest räägitakse teise koosluse vaatepunktist. Nii vähemalt kujutasime meie seda ette, aga päris palju osalejaid arvas teisiti.

“Ei meeldinud see, et ei saanud end kloonida, kui oli soov kuulata korraga paralleelettekandeid ja osaleda töötoas.”

“Paralleelsed seansid võimaldavad küll 2 päevaga rohkem teemasid käsitleda, kuid see tähendab, et metsainimesed kuulavad ja arutavad metsateemasid ja niiduinimesed niiduteemasid jne ning on risk et oma teemadest kaugemale nägema ei hakatagi.”

“Ettekannete ja töötubade korraldamine kolmes paralleelses sessioonis tekitab ilmajäämise tunde – sooviks kuulata erinevaid teemasid, aga peab valima vaid ühe.”

“Võib-olla piisaks ka ühest sessioonist? Siis jagub ettekandeid igaks aastaks ja saab ülevaate kõigest, mis Eestis toimub. Head olid plenaarettekanded, neid tahaks eriti esile tõsta.”

Meie eesmärgiks oli tuua kokku teadlased, otsustajad ja praktikud, kes oma tegemistes puutuvad kokku ökosüsteemide taastamisega. Üldjoontes see vist ka õnnestus, sest osalejaid oli nii MTÜ-dest, eraettevõtetest, ametkondadest, ministeeriumidest, erinevatest ülikoolidest ja isegi Riigikontrollist. Tõsi, ettekandjatena kõik osapooled sõna võtta ei soovinud ja see on üks olulisi mõttepunkte järgmiseks korraks – kuidas tuua lavale rohkem kriitikuid ja konstruktiivseid teisitimõtlejad?

“Väga on vaja tuua praktikud, teoreetikud ja ametnikud kokku, saime vanu tutvusi uuendada ja hulga uusi vajalikke kontakte.”

“Nii head ja sisukad ettekanded ainult piiratud seltskonnale, kes niigi asja sees, kuid üldsus, kes midagi väga asjust ei tea, on pimeduses edasi.”

“Oleks tahtnud näha ka veidi teise vaatenurga inimeste arvamusi, muidu räägime ainult justkui omavahel.”

“Hoida kõrget teaduslikku taset. Kaasata ka sotsiaalteadlasi, humanitaarteadlasi.”

“Hea oleks kuulata ka inimeste või asutuste argumente, kes omavad taastamistööde ajalikkuse osas teist seisukohta.”

“Heiki Hanso ettekanne oli väga emotsionaalne. Lahe, et midagi on võimalik teha ka rohujuuretasandilt alustades! Väga inspireeriv!”

“Taastamiseni jõuame, kui maastikud/elupaigad on juba (peamiselt inimese poolt) rikutud. Seega oleks teema tasakaaluka käsitluse mõttes olnud oluline rääkida ka protsessidest, mis jätkuvalt maastikke rikuvad ja kuidas neid mõjusid vähendada.”

“Võiks olla rahvusvahelisem(Läänemere elupaikade taastamise konverents?).”

“RMK poolne sisend oli puudu – ehk kas ja kuidas RMK arvestab kõigi nende teadmistega, mis meie looduskaitseekspertidel on? Nt kuivendamise negatiivne mõju.”

Uuendusena lisasime sel aastal programmi ka töötoad, kus tunni aja jooksul sai mingile teemale käed külge panna ja vabamas vormis arutleda. Aitäh projekti WaterLANDS tiimile, Aveliina Helmile ja Urmas Sellisele, kes sellest võimalusest kinni haarasid ja oma teemad lauale tõid.

“Töötoad ettekannetega samal ajal – miks?”

Kõigi väljatoodud kriitiliste kommentaaride (suur tänu nende eest) taustal jäid enamik osalejaid konverentsiga siiski rahule. Vastanutest vaid üks inimene pettus totaalselt. Loodetavasti ei olnud see sama inimene, kes elus esimest korda Narva sattus – me ei tahaks, et selle pettumusega saaks määritud ka esmamulje sügispealinnast.

“Algatus on väga hea ja selle aasta konverents oli just selline, nagu Eesti looduskaitsele vaja on. RMK on aga vastuoluline asutus ja konverentsi korraldus võiks olla seetõttu RMK-st sõltumatu.”

“Konverentsi võiks metoodiliselt arendada meeskonnas. Hetkel juba 10 aastat korraldatakse samasugust asja. Kohale sõidab kogu Eesti looduskaitse tipp, et kaks päeva paigal olla ja vaikselt kuulata.”

“Kõik oli hästi korraldatud. Minu jaoks oli ka toimumiskoht uus ja huvitav.”

“Bänd oli väga hea. Muu konverents aga mitte. Teemakäsitlused olid liiga lühikesed, puudus igasugune pikema arutelu võimalus (sh töögruppides) ning visioon, kuhu üldse antud teemakäsitlustega jõuda sooviti. Praktikuna lahkusin peaaegu tühjade kätega…”

“Pärast üritust sain Covidi.”

Millal siis jälle? Küsisime seda ka osalejatelt ja enamus arvas, et samas formaadis igal aastal pole vaja. Meie pisike, peamiselt RMK looduskaitseosakonna töötajatest koosnev korraldusmeeskond nõustab rahva enamusega. Rahva hääl on jumala hääl! Nii et suure tõenäosusega uuel aastal me kõike teie pakutut ellu viia ei saa, ent kõige olulisemate puudujääkidega tegeleme kindlasti muu töö kõrvalt.

“Süüa tahaks istudes.”

“Vein lõppes liiga kiiresti otsa.”

“Teisel päeval kohvipausil pakutud küpsised olid väga suured. Oleks võinud olla umbes neljandik selle suurusest.”

RMK looduskaitsekonverents 2022 numbrites

• Osalejaid: 196
• Ettekandeid: 37
• Posterettekandeid: 20
• Töötubasid: 3

Konverentsi koduleht: https://rmk.ee/looduskaitsekonverents

Avalikud ettekanded on leitavad programmi lehelt: https://rmk.ee/looduskaitsekonverents/programm

* rahva hääl on jumala hääl