24. veebruar looduses
Poleks osanud arvata, et vabariigi sünnipäeval, kõige külmemal talvekuul, oleks võimalik korjata supi sisse hulgaliselt värskeid naadilehti ja lisaks veel kõrvenõgest ning kohustuslik kiluvõileib kaunistada karulaugu noorte mahlaste lehtedega – märtsikellukesed laual vaasis.
Putuktolmleja taim praegu tolmeldatud ei saa, sest peamised näsiniine tolmeldajad, kimalased ja liblikad nii jaheda ilmaga veel ei lenda. Erakordselt varajane õitsemine on taime seisukohalt täiesti mõttetu raiskamine aga kevade otsijale südantsoojendav vaatepilt.
Näsiniined on praegu õisi paksult täis, juba jaanuaris oli märgata kohe-kohe õide puhkevaid pungi. Aasta alguseks on taimedele hädavajalik füsioloogiline puhkus läbi, pungad on valminud ja sobiva soojema ilmaga saidki tavaliselt aprillis-mais õitsval näsiniinel õied puhkeda.
Pajudel on oksad erksavärvilised ja pajuurvad arenenud juba kohevaks-villaseks ning õide puhkemiseks sooja ilma jätkudes ei lähe enam palju aega.
Sarapuudel urvad ripuvad ja õietolm neist on laiali puistatud, õitsemise aeg algas juba jaanuaris.
Rändlindudest õnnestus 24. veebruari põgusal rännakul näha suurt kuldnokkade ja hallrästaste segaparve, kolme hallhane, laululuige salka ja kalakajakaid vesisel põllul.
Täna, kaks päeva hiljem, tuleb paksult lund, tärganud taimed on lume all soojas – ongi hea…
