Ranna teest Matsalu rahvuspargis Kurevere külas
Üks mitmetest Eestis leiduvatest Ranna teedest on Matsalu
rahvuspargis Kurevere külas. Haapsalu-Laiküla teelt viib 3,2 km pikkune Ranna
tee Rõude jõeni, lõppedes seal 2011. a ehitatud sild-regulaatori juures. Umbes
pool teest kulgeb mööda Kasari jõe delta luhta ja seda teelõiku kasutatakse
peamiselt heinategemiseks. Teed rekonstrueeriti 2012. aastal. Sõidutingimused said paremaks, kuid kaasnesid ka murekohad.
Punase joonega on märgitud 2012. a parandatud 1,6 km pikkune teelõik. Vajalik on see niidukite juurdepääsuks luhtadele ja heinaveoks.
Luhal olev 1,6 km pikkune teelõik oli aja jooksul muutunud aina
raskemini läbitavaks ning 2012. a võeti ette selle rekonstrueerimine. Tee
rekonstrueerimise projekti koostas AS Maa ja Vesi ning sama aasta lõpuks oli
tee Rõude jõe sild-regulaatorini saanud uue katte.
Projekti kohaselt jäeti teele kaks madalamat kohta vee
läbivoolu võimaldamiseks üleujutusperioodidel. Aastate jooksul aga selgus, et läbivoolukohad
võinuks olla madalamal, sest vesi jäi teest ida pool olevale luhtale liiga kauaks
pidama.
Vee valgumine luhalt Rõude jõkke oli samuti takistatud, sest nõukogudeaegne grandioosne looduse ümberkujundamine oli oma jälje jätnud sinnagi. Jõgesid kaevati sirgemaks ning kallastele kuhjatud mulded ei lase vetel luhtadelt ära valguda.
RMK-sse jõudsid signaalid ornitoloogidelt, kes kurtsid, et liiga kaua kestev
kõrge veeseis on avaldanud negatiivset mõju linnustikule, eriti kurvitsalistele.
Ka poollooduslikke luhakooslusi hooldav rentnik kinnitas, et ida pool teed on luha
pind muutunud pehmemaks ja raskemini hooldatavaks.
2019. a alguses käisime projekteerijaga objekti üle vaatamas
ja tellisime uue projekti läbivoolude madalamale viimiseks. Töö tehti ära augustis, nüüd on sõiduplaadid luhapinnaga samal tasandil.
Vaade Ranna teele Rõude sild-regulaatori juurest 2012. a juulis. Südasuvel on teeolud vesised. Mis saab kõrgvee ajal?
Tee-ehitajatega Ranna teel 2012. a septembris.
Oktoober 2012. Projekti kohaselt jäeti teele kaks madalamat kohta vee
läbivoolu võimaldamiseks üleujutusperioodidel.
Põhjapoolne läbivoolukoht – 2017. a oktoobris oli vett väga palju.
Lõunapoolse läbivoolukoha juures oli 2017. a oktoobris kogu tee üle ujutatud. Maastik langeb jõe poole.
Vaade Kasari delta luhtadele, Rõude jõele, sild-regulaatorile ja Ranna teele 2017. a oktoobris. Jõe kaldad on kõrgemad õgvendamisel väljakaevatud ainese tõttu. Mulletel on kasvamas puud ja võsa. Vee alanemisel takistavad mulded vee valgumist vooluveekogusse.
2019. a aprillis käisime AS Maa ja Vesi esindajaga objektil. Kaasas oli ka luhtasid hooldav rentnik. Tõesti, tee takistab vee liikumist. Inimtegevuse tõttu on ida pool veetase kõrgem, mis mõjutab nii taimestikku kui linnustikku.
2019. a augustis viidi läbivoolukohtades plaadid madalamale. Kaugemal paistab sild Rõude jõel.
Madalamaks tehtud lõunapoolne läbivoolukoht 2019. a augustis.
Põhjapoolne läbivool tehti ka pikemaks. Lisati kaks plaati.
Töö käigus tekkinud mulla- ja killustikujääkide äravedu. Jääke luhale ei jäetud.
Loe lisaks
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.