Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
Kristjanit intervjueerisid Timo Tarve ja Ainar Ruussaar:
Paljudele tuleb ehk üllatusena, et metsa ja puiduga, selle kasvatamise ja müügiga tegelev RMK tegeleb ka märgaladega. Milleks meile märgalad, miks nad on looduses ja ökosüsteemis nii olulised?
Ei ole üldse keeruline küsimus. Märgaladel on maismaal kõige suuremad magevee ja süsinikuvarud. Kui ajalukku tagasi vaadata, siis peeti märgaladega võitlust, selleks, et vallutada endale põllumaad, karjamaad ja kasvatada metsa kiiremini. Selle tulemusena soode pindala on viimase saja aastaga ikka kordades vähenenud.
Täna me vaatama sellele hoopis teisiti. Näeme seda hüve, mida sood ja märgalad meile täna pakuvad. Puutumatud looduslikud sood on nagu käsnad. Nad suudavad vastu võtta ka neid suuri vihmasadusid, mis kipuvad jõgesid ja kraave üle kallaste ajama. Ta toimib loodusliku puhvrina ja pakub elupaiku erinevatele liikidele. Pakub ka veevaru põuaperioodiks. Oleme tasapisi õppinud seda väärtust selgeks saama.
Ja miks RMK sellega tegeleb? 2009. aastal otsustati, et Riigimetsa Majandamise Keskus hakkab tegema looduskaitsetöid nendel kaitsealadel, kus on ette nähtud täiendavad tegevused, millega elupaikade ja kaitsealade seisundit ja väärtusi hoida ja paremaks teha.
Kumba pidi siis rohkem on, kas üleüldine kliimasoojenemine või inimtegevus teeb soodele ja rabadele liiga?
Et panna asjad perspektiivi, siis Eestis on umbes 1,3 miljonit hektarit maaparandussüsteemidega kaetud. Need on keskmiselt pooleks, võib-olla gramm rohkem on metsamaal ja ülejäänu on põllumaal. Nende süsteemide omaaegse rajamise eesmärk on ka selge. Selleks, et põllumaal saaks tehnika liikuda, on vaja, et seal vesi ei lainetaks. Ja metsamaal kasvasid puud paremini, kui seal olid korralikud kraavid.
Täna on RMK maadel umbes pool miljonit hektarit kuivendussüsteeme. Need täna toimivad ja neid hooldatakse-rekonstrueeritakse. RMK oma looduskaitselises tegevuses keskendubki eelkõige nendele kraavidele, mis on kaitsealustes soodes.
Kui ütlesin ennist, et meil on umbes pool miljonit hektarit kuivendussüsteeme RMK maal, siis oma seniste taastamistöödega oleme jõudnud ca 23 000 hektarini. Ehk siis see, mida me teeme, on töömahult murdosa kogu süsteemidest. Ja me keskendume eelkõige kaitsealadele, kus hoitaksegi looduslikke protsesse, ökosüsteemide tervist ja neid ökosüsteemihüvesid, mida pakuvad puutumatud sood ja rabad. Töö on sellele suunatud, et süsteemid suudaks ise toimida.
Märgin ka selle ära, mida kraavid maastikul teevad. Kõik teame, et ka praegu on see hooaeg väljas, kus sajab palju, talve ka ei ole. See vesi voolab kraavitatud maastikul mööda kraave lihtsalt minema reljeefi mööda madalamale, tekitades üleujutusi. Soo või raba, kus kraave ei ole, toimib käsnana – imeb vee kenasti enda sisse, tõuseb kõrgemale ja hoiab selle vee kinni. Ta ei lase sellel jõuda sinna, kus me teda niivõrd näha ei taha.
Kas taastatud märgaladele või hästi hoitud märgaladele on mõni kadunud looma- või linnuliik ka tagasi tulnud?
Taastumistöö võtab aega. Taastamine on võib-olla natuke liiga suureline sõna. See, mille loodus on 10 000 aasta jooksul rajanud, ei suuda RMK paari aastaga korda teha. Aga me saame luua eeldused selleks, et taassoostumise protsess saaks hakata toimuma. See edu märk ongi see, kui soos hakkavad uuesti kasvama turbasamblad. Kui sinna tulevad erinevad kiilid, linnuliigid tagasi. Sellisena saame juba hinnata, kas tegevus on olnud tulemuslik.
Sood seovad süsinikku, eks? Samas paiskavad õhku kasvuhoonegaase. Aga need teatavasti tekitavad kliimasoojenemist.
Jaa. See on hea märkus. Kui vaatame soid, eriti paksu turbalasundiga soid, siis nende süsinikuvaru ongi maismaa muldades talletunud süsinikust kõige suurem. Ehk siis see on reservuaar, minu jaoks peaaegu võrdne naftamaardlaga, mis on maa sees lukus. See süsinik on sinna kogunenud väga pika aja jooksul. Ja terved sood, need, kus kasvavad turbasamblad, nemad oma tavaprotsessi jooksul seda süsinikuvaru hoiavad ega lase kaotsi minna ja seovad sinna tasapisi süsinikku järjest juurde. See on nende kõige suurem roll, kui vaatame kliimamuutusi, lisaks siis ka see veevarude puhverdamise teema.
See, et sood ka emiteerivad süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase, on ka selge. Sest kui meil on kuiv ja põuane kevad-suvine periood, siis ka soodes veetase alaneb. Kui veetase turbas langeb, siis turvas hakkab oksüdeeruma. Oksüdeerumine on looduslik protsess ja siis sealt ka midagi emiteerub.
Aga tähtis on see pikk vaade. Ehk tuhandete aastate jooksul kogunenud süsinikutonnid, mis on turbas kenasti lukus, on seal edasi juhul, kui kaitsealune soo toimib looduslikult edasi ja kasvatab turbasammalt.
Õnneks Eestis üritatakse erinevaid looduskooslusi kaitsta ja taastada, kuid maailma areneb tohutute hüpetega. Kas see natuke lootusetu võitlus ei tundu teile?
Kui räägime Eesti mastaabis, siis kindlasti mitte. Eestis on võrreldes muu maailmaga tänuväärselt palju siiski loodusväärtusi, erinevaid liike ja ökosüsteemiteenuseid, mida me saame igapäevaselt tarbida ilma selle peale mõtlemata. Meil tegelikult on seis hea, aga see ei tähenda, et midagi pole vaja enam teha.
Kaitse all olev osa RMK maadest moodustab umbes 40%. Ja nendel maadel me saame teha asju, et looduslikud ökosüsteemid paremini toimiks. Et kaitsealustel liikidel läheks hästi ja võib-olla ühel päeval ei pea nad olema enam kaitse all, sest nad on muutunud tavaliseks ja harilikuks.
Kui me vaatame seda, et möödunud kümnendi jooksul suutsime soode heaks töid teha 23 000 hektaril, siis see protsess jätkub. Seda tegevust toetab Euroopa Liit ühtekuuluvusfondi vahenditest ja meil on plaanis jõuda kümnendi lõpuks täiendava 20 000 – 30 000 hektarini, kus soode seisundi taastamiseks on samme astutud.
Mina olen väga optimistlik ja positiivne ja arvan, et kasu sellest on kõikidele inimestele, kes käivad looduses, RMK matkaradadel, satuvad ka rabadesse ja laudteedele. Selle tegevuse tulemusena see väärtus Eestis säilib ja seisund läheb paremaks.