Aasta loom – kobras

Blogi
10.01.2019
RMK

Head kopra-aastat, mõnusat öösorriaastat, toredat soomustindikuaastat, lustakat Wulfi turbasambla-aastat, värviküllast lehitu pisikäpa-aastat ning muidugi vürtsikat madalsoomulla-aastat ja… Ühegi organisatsiooniga kooskõlastamata lisaksin omalt poolt – suurepärast säga-aastat teile kõigile!

Aasta loom, nagu kõik teisedki sama tiitliga pärjatud, peavadki olema alalises aasta kestvas rambivalguses nii sõnas kui pildis ja kindlasti oleme seeläbi juba jõuludeks palju targemad terioloogias, ornitoloogias, mükoloogias, botaanikas, pedoloogias-edafoloogias, ehk veel dendroloogias ja muudeski valdkondades.

                                                                                                                        Foto: Jaan Künnap

Kobras pole Eestimaal alati elanud, viimane loom kütiti 19. sajandi keskpaigas ja peale sada aastat kestnud vaheaega taasasustati need Euroopa suurimad närilised 20. sajandi kespaigas Valgevenest pärinevate loomadega ning samaaegselt hakkas piibreid saabuma ka ümbritsevatelt aladelt.

Kopra-aasta alustuseks võiks vaadata üle tööka looma “tehnilised andmed”:

Iseärasused:

Aasta looma tegemisi kuhilpesa juures või kopratammil saame loodetavasti reaalajas veebikaamera vahendusel jälgima hakata, kui käes on kobraste innaaeg.






Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026