Lagled jõudsid Haeskasse
Lõpuks jõudsid valgepõsk-lagled Eestimaale ja ka Haeskasse kaamera ette – jäid selgelt hiljaks, paari nädala jagu või rohkemgi. Põhjas hoidis neid soe viimase vindini paigas ja sestap septembris polnudki neid näha, kui välja arvata üksikud väikesed kohaliku päritoluga salgad.
Eilne radarivaatlus Esiveres näitas sel sügisel esimest korda nii suurt erinevate linnuliikide rännet artikast, mis ulatus suurusjärku sada tuhat isendit. Soodne õrn põhjatuul pani linnud liikvele. Peale valgepõsk-laglede rändasid massiliselt rästaid, öörändurid olid enamasti laulu- ja vainurästad, vähem hallrästad. Rändasid järvekaurid, tõmmu- ja mustvaerad. Arktika ränne käib hooga, viuparte lendas Põõsaspea ja Osmussaare vahet päevaga läbi 15 000 isendit. Nädal tagasi oli võimas soorüdi ränne, suur-laukhanede ränne aga polegi veel alanud.
Mõistagi, et suurem osa rändajatest jääb meil nägemata, sest madalal lendavaid öörändureid võib küll häälejärgi määrata aga kõrgel lendavaid linnuparvesid ei näe ega kuule või oleme lihtsalt vales kohas.
Videost näeme hetke eile Haeska randa äsja saabunud valgepõsk-lagledest, siia sekka veel viuparte, üksik hallhani, kahlaja, sinikaelpart jt.
Nüüd on küll paraja aja algus läänepoolse Eesti rannaniitudele, põldudele ja linnutornidesse vaatama minna valgepõsk-laglesid, hanesid ja teisi rändajaid – see võib olla muljetavaldav.
