Vesi tõuseb, raba kosub…
Soode
taastamise tulemuslikkuse seiramiseks oleme rajanud 46 seirekaevu, kus jälgime
veetaset. Lisandumas on veel vähemalt 20 kaevu.
Esimesed seirekaevud paigaldasime juba kuus aastat tagasi,
kui alustati taastamistöid Rannu, Viru ja Hara jääksoodes. Peagi järgnes
kuivenduskraavide sulgemine Endla looduskaitsealal. Praeguseks on seiratavate
alade loendisse lisandunud Riisa, Öördi ja Valgeraba Soomaal, Tolkuse raba
Luitemaal ning Ratva raba Alutagusel.
Olemasolevad seirekaevud paiknevad diagonaalis Eesti edelanurgast kirdesse. Uute jääksoode lisandumisel saab kaetud pea kogu maa.
Vajadus seire teostamiseks tuleneb taastamistööde
rahastamise nõuetest. Kuna üheks mahukaimaks tööetapiks soode taastamisel on
kraavide likvideerimine, mille tulemusena peaks veetase taastamisalal tõusma,
siis tulebki rahastajale ehk Euroopa Liidule raporteerida veetasemetest enne ja
peale taastamistöid. Peale taastamistööde lõppu peab seire kestma veel vähemalt
viis aastat ning tulemusi tuleb säilitada 25 aastat.
Näide veetaseme muutusest Viru rabas asuvas jääksoos. Kraavid said seal tammitatud 2013. aasta oktoobriks. Märgatavat veetaseme tõusu näeme aga alates 2015. aasta lõpust, kui peakraav täideti pinnasega ja tehti täiendavad paisud.
Seirekaev kujutab endast 1 – 2 m pikkust plasttoru, millesse
paigaldatakse piesomeeter ehk vedeliku rõhku mõõtev rõhuandur. Anduri mälumaht
ning aku kestvus võimaldavad talletada anduri kohale jääva veesamba rõhku iga
tunni tagant ja niimoodi mitmeid aastaid järjest. Kord aastas loetakse anduri
mälust andmed maha ning — võttes arvesse õhurõhku ning anduri sügavust
seirekaevus — teisendatakse veetasemeteks maapinna suhtes.
Seirekaevu ots ulatub tavaliselt pisut üle maapinna. Pildil on üks Ratva rabas asuvatest kaevudest.
Seireandmed võimaldavad hinnata soode taastamisel tehtud
pingutuste edukust. Lisaks pakuvad need huvi ka teadlastele, kes uurivad
soodele omase elustiku ja ökosüsteemi talitluse taastumist.
Väga oluline on jälgida, kas peale kraavide likvideerimist muutub ka suviste veetasemete
miinimum. Just veetasemete erinevused vegetatsiooniperioodil võivad määrata, kas kõdusoomets hakkab soostuma või kõdusutub edasi.
Kõdusoometsas ja kuivendusest vähemõjutatud siirdesoos võivad veetasemed olla suurema osa aastast ligilähedaselt ühesugused. Selget erinevust näeme suvekuudel, kui kõdusoos langeb veetase palju madalamale. Nagu alljärgnevatel piltidel näeme, on sel märkimisväärne mõju taimekooslusele.
Kõdusoomets Öördi raba edelaservas. Pildil on näha ka seirekaev, kust saadud andmetele põhineb eelmisel joonisel olev sinine kõver.
Siirdesoo Öördi rabas. Sealt pärineb joonise punane kõver.
Lähiajal on algamas
jääksoode taastamise uus etapp. Selle tulemusena lisanduvad senistele
soodele veel 19 ala, kus looduskaitsosakonnal tuleb hakata veetaset
seirama. Ega’s muud kui soovime enestele jõudu tööle!
