Tülivere tamme lugu

Blogi
15.02.2017
Maria Plink

Tasub endale tüli teha ja kentsaka nimega põlispuu üles otsida, sest kus mujal kui siin oleks puul oma külalisteraamat!

Tüüakas Tülivere tamm peidab end Kuusalu lähistel pisikeses Allika külas oja kaldal. Esmapilgul on kenade karjatänavate ja kiviaedade vahele vuliseva vee äärde varjunud vana puud raske silmata  aga kaardirakendus toob dendroloogia huvilise matkaja vääramatult kohale, sest tee puu juurde ei ole viidastatud.

Tülivere tamm on vana hiis, mis on küll veel 20.sajandilgi aktiivses kasutuses olnud, kuid täna seda enam pole – tamme ladvas rapsib tuul paari üksikut luitunud linti, mille kellegi käsi on sinna juba ammu sidunud.  

Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust.

Puu täpse vanuse kohta andmed puuduvad aga väidetavalt tekkis ukselaadne avaus pehkinud puu sisse 1891.aastal tormiga, mis tammelt maani ulatuva haru murdis. Puu sisse tekkinud ligi 3,5 m kõrgune ruum mahutab vabalt kaks täiskasvanud inimest, mis on pannud aluse tammele kuulsusrikka nime toonud rahvapärimusele abielupaaride tülilepituspuust – kui miski muu enam ei aidanud, siis olevat tülis paar olnud sunnitud öö veetma tammes, mis hommikuks kõik vastuolud justkui võluväel viinud.

Mõõtmistulemused on küll mõnevõrra erinevad aga Tülivere tamme kõrgus jääb vahemikku 18-21 m ja ümbermõõt 570 – 587 cm.

Tülivere tamm on olnud ka kultuurilooliselt oluliste sündmuste tunnistajaks.

Kõrvalolevas Tülivere talus elas 1859.aastast Eduard Vilde prohvet Maltsveti prototüüp Juhan Leinberg, kelle juhtimisel sadakond Kolga kandi talupoega Krimmi välja rändas ja viimane koosolek enne minekut leidis aset just siin 1861.aastal.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026