Linnuvaatlus

Blogi
26.01.2017
Maria Plink

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) teeb porisel talvel silmale pai.
Leevike on küll täitsa kodumaine liik aga need talvise vaikelu taustal hästi silmatorkavad isendid ei pruugi olla need samad meil hajusalt pesitsevad linnud.

Siin sündinud leevikesed on korralike talvede korral tavaliselt pehmemasse kliimasse rännanud. Aga kes teab, kas nad seekord on siit üldse kuhugi läinud või pole veel jõudnud minna. Igatahes sel talvel olen leevikesi tavatult sageli näinud nii Lääne-, Harju-, Rapla-, Pärnu- kui ka Virumaal. Ehk polegi meie omad siiski lõunapoole kulgenud ja põhjapoolt on neid lisaks tulnud.  

Miks peakski energiat kulutama rände peale, kui kodukant pakub samamoodi sobivat ilma ja hulgaliselt toitu seemnete-pungade näol.

Isegi üdini rändlind punarind (Erithacus rubecula) toimetab tänagi peendras ja teeb aeg-ajalt tiksuvat häält. Pole ta siin aias varem talve kunagi veetnud. Üksikuid punarindu on Eestimaal aegade jooksul talvitumas ikka nähtud, enamasti saartel ning lääne- ja looderannikul. 

Hiljuti tuli hoovi silmatorkavalt kollase kõhualuse sulestikuga värvuline, kehakeel nagu linavästrikul. Üks hänilase liik ta oli, ehk põhja-hänilane, kes elab põhja-Fennoskandias ja Põhja-Venemaal. Asitõendist pildi näol jäi siiski õige pisut puudu.

Põldudel käivad söömas laululuiged, kohalik haigur veevõtutiigil, nähtud on metsvinti ja põhjavinti jt.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026