Saarte Hääl kajastab Kaugatoma-Lõo loopealsete taastamist

Blogi
17.09.2016
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

17.09.2016 Saarte Häälest saab lugeda Kaugatoma-Lõo poollooduslike koosluste taastamisest.


Allolevalt lingilt pääseb lugema Saarte Hääles kirjutatud lugu Kaugatoma-Lõo maastikukaitsealal ja Kaugatoma-Lõu hoiualal toimunud loopealsete, soostunud niitude ja puiskarjamaade taastamistööde kohta:

http://www.saartehaal.ee/2016/09/17/saaremaa-suurim-loopealne-sai-taas-kauniks-ja-avaraks/

Eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel teostati Saaremaal väheviljakate maade metsastamise programmi raames ulatuslikke metsastamistöid. Saaremaa metsamajand pidi metsastama 25000 ha lookarjamaid. Tüsedamal mullal läks mets kasvama ka ja nii õnnestus Saaremaal metsastamine üle 6000 hektaril loopealsetel. Suurtel aladel, kus metsastamine ei õnnestunud on looduses tänase päevani nähtavad armid – küntud vaod ja aukude read õhukestel loopealsetel muldadel.


Loopealsele veetud vaod. Metsastamine siin ei õnnestunud.


Loopealsel on näha aukude ridasid. Kunagi tekitati sinna mättaid, et puud kasvama läheksid. Esiplaanil on taastatud ala, taamal metsastamise tulemus.


Paiguti olid männid kasvama läinud ka Kaugatoma-Lõol. Kuid toidukonkurentsi ja meretuultele avatuse tõttu olid kasvama läinud puistud madalad ja kidurad – ei majanduslikku ega looduskaitselist väärtust. Männitukkade eemaldamisega avati uuesti loopealsed, mis oma mitmekesise liigirikkusega (taimed, mesilased, mardikad, limused, liblikad, linnud, samblad, samblikud jne) on väga kõrge loodusväärtusega.


Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala. (Vasakul olev männitukk on eramaal.)
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026