Mägra maja ehituslikud iseärasused

Mõni mäger võib uru kaevamisel ikka kurja vaeva näha. Saue jahipiirkonnas on mägralinnak, kus on mägrale kaevetöödeks enamasti sobilik pinnas, paari uru ees aga vedelemas suuremad ja väiksemad paekivitükid. Mägerloom oli kaevanud oma uru paekivisesse maapinda, paekivitükid pinnasest välja kiskunud ja koos pinnasega välja veeretanud-visanud. Video lõpus on näha, kuidas töökas mäger veeretab urust välja ka graniitkivi. Päris mürakas teine – käega kaaludes umbes kuuekilone, mis annab tunnistust mägra käppade harukordsest tugevusest.

Kõige rohkem  sobivad mägrale aga selliseid looduslikud paigad, kus on võimalik kaevata urge savi-liiva või liiv-savi pinnasesse. Uus RMK mägrakaamera koht on just säärane klassikaline mägra maja jaoks sobilik pinnas.

Mäger võib ka turbamullase pinnase omaks võtta ja sinna urge kaevata. Omaette lugu on inimtekkeliste kuhjatistega: mägrapaari Kadi ja Tõnise maja oli kaevatud maaparandustööde käigus lükatud künkakesse, turbasesse kergesse mulda. Hästi kraabitav materjal ja mugav kaevandada.

Põldude vahel hunnikusse lükatud kivikuhilas – mis on samuti inimtekkeline – võib ka mägra elupaiga otsa sattuda. Mäger ei jõua väga suuri kive tõsta-lükata, aga nende alla ja vahele tunnelit rajada küll. Mida suuremad on kõrvu kivid, seda suurem uure seal vahel võib olla – ehk pesa jaoks sobilikult avar.
Samuti skvotivad mägrad vahel inimeste elumajade keldrites või suvila põranda-alustes, mis tekitab muidugi omajagu pahandust aga miks mitte ka rõõmsat elevust.