Jõuluaeg hirveplatsil

Blogi
30.12.2015
merike.bezrodnaja

Kahe aasta jooksul on olnud
võimalus jälgida hirvede tegemisi jõuluajal.Vaatame üle, mis toimus hirveplatsil aasta eest ja mis sel korral.

Möödunud aastal käis jõululaupäeval
hirveplatsil jõuluvana ja tõi kõigile neljajalgsetele metsaelanikele
maiustamiseks õunu. Maitsevad need ju ühtviisi hästi nii hirvedele,
metssigadele kui ka kährikutele, rebastele, metsnugistele ja hiirtele.

Pimeda saabudes oli jõulumehe
toodud saagi esimeseks uudistajaks kodukakk, küllap lootis ta tabada mõnd valvsuse
kaotanud hiirt. Hirvedest tulid esimesena kaks noort pulli ja üks
kaheksaharuliste sarvedega loom. Järgmisena lähenes arglikult hirvelehm ja hetk
hiljem kindlal kõnnakul võimas Huubert, kellele sekundeeris veidi tagasihoidlikum
Ruudolf. Metsseakari pendeldas regulaarselt söödaplatsi ja vaid neile teada
kohtade vahet. Hilisõhtul käisid jõuluvana toodud õunu lätsutamas ka kaks
kährikut. Öösel sadanud lumi oli esimese jõulupüha hommikuks jõulud valgeks
teinud ja esimesed jäljeread
tegi rebane.

Äsja möödunud pühade ajal
jõuluvana kaamera ees ei vilksatanud, kuid see-eest õnnestus platsil näha korraga
üheksat hirvepulli koos vanade tuttavate Huuberti ja Ruudolfiga.


Seni omaette hoidvad hirvelehmad-vasikad on söödaplatsile sattunud aastatagusega võrreldes harvem. Ehk toovad külmemad ilmad siia sagedamini nemadki. 

Jõululaupäeval tuli “pulgajuku” porgandeid nosima juba päeval, pimeduse saabudes tuli lisaks veel neli noort hirve. Videvikus nuuskis rebane. Hilisõhtul ja enne keskööd võis näha metsseakarja koos hirvepullidega ja isekeskis. Kährikud seekord platsile asja ei teinud ja järgmise aasta loom mäger magab veel talveuinakut.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026