Rabav raba

Blogi
11.08.2015
merike.bezrodnaja

RMK Valgejärve loodusõpperada  tõestab, et ka tõsisel loodushuvilisel ei
tasu pealinna lähedasi matkaradu alahinnata. 60 kilomeetrit – see pole kaugel.

Harjumaa ja Läänemaa piiril asuv Valgejärve
maastikukaitseala on loodud 1981. aastal sealse unikaalse looduse
säilitamiseks.

Parima ülevaate piirkonna loodusrikkustest saab aga läbides
Valgejärve 6,5-kilomeetrise loodusõpperaja.

Teekond saab alguse ja lõppeb Turvaste järvede rühma kuuluva
Järveotsa järve kõrvalt. Järveotsa järv on 16,9 ha suuruse veepeegliga 6,3 m
sügavune metsajärv Selgküla oosi idaküljel.

Raja algus ei anna millegagi märku metsa- ja rabasügavustes
peituvatest üllatustest. Valgejärveni jõudmiseks tuleb läbida 2-kilomeetrine
infotahvlitega varustatud metsarada, mis tutvustab rajal leiduvaid metsatüüpe. Mets paistab silma sarapuu rohkusega. Küllap seepärast on Nissi
valla vapil ka kolm pähklikest.

Edasi teeb rada silmuse – alla rappa ja Valgejärve juurde laskudes
jõuame üle kilomeetri pikkuse laudteeni, mis viib väikse vaatetornini ja sealt
edasi üle liivamägede raba äärest ringiga tagasi samasse kohta. Kui me otsustaks siinkohal rada vastupidises suunas läbida, siis
jõuame raja suurematest vaatamisväärustest järve ning raba kõrval kõigepealt
hundiaiani.

Hundiaed kujutab endast välimisest ja sisemisest aiast koosnevat
ringi, kuhu keskele paigutati huntide lõksu meelitamiseks elussööt.

Hundiaed ja püstkoda

Hundiaia kohal oli vanasti Tori metsavahi koht, aga täna on
siin lisaks traditsioonilise jahipidamisviisiga tutvumisele võimalik kohaliku
kogukonnaga kokkuleppel kasutada hundiaia kõrval asuvat püstkoda.

Rajal vastupidises suunas liikudes jõuaks me peagi
rajalt veidi kõrvale jääva väikse allikani ning vallseljandikule tõustes üle Rukkimäe taaskord enne mainitud vaatetornini.

Rukkimägi on Valgejärve äärsete liivamägede kõige kõrgem
küngas, kuhu legendi järgi rahvas keerulistel aegadel vilja peitis. Nimepidi on
tuntud ka teine kõrgem künkake Rauamägi, mille nimi viitab muistsele soomaagi
kasutamisele.

Raja tõmbenumber on aga kahtlemata Valgejärve raba ja looduskaitsealune
järv.

Valgejärv

Valgejärve järv on Turvaste järvedest suuruselt teine ja
tema nimi viitab järveveele iseloomulikku värvi andvale “valgele
mudale” ehk järvelubjale ehk järvekriidile. Seda lendmuda  on umbes kahe meetri sügavuses järves pooleteise
meetri paksuselt põlvekõrguse veekihi all. 

Toite saab Valgejärv lubjarikastest allikatest ja järve
valguvast pinnaveest.

Väljavool toimub Valgejärve oja kaudu Turvaste talu juures
asuvasse kurisusse ja ilmub uuesti u 500 m kaugusel Tuha(a)ru allika(te)s ning
liigub sealt edasi Vihterpalu jõkke.

Hele järvelubi

Järvelubi Valgejärve põhjas hakkas kujunema koos järve tekkega enam kui 9000 aastat tagasi peale viimast jääaega. Geoloogide hinnangul on Valgejärv erandlik, sest kui valdavas osas Eesti aladest lõppes järvelubja kujunemine 2500 aastat tagasi, siis vähestes kohtades, nagu Valgejärv, toimub see väikestviisi tänu järve voolavale lubjarikkale allikaveele edasi. 


Lubjatud onn

Järveäärses onnis saab oma silmaga kaeda kohaliku järvelubjaga lubjatud pinda.

Valgejärve raba on kõike muud kui tüüpiline raba. Raba serva ilmestavad tavapärastele igerikele rabamändidele
ja vaevakaskedele lisaks paakspuud ja kohevad kadakad. 
Mätastel kasvab segamini terve plejaad Eesti metsa- ja
rabamarju – murakad, pohlad, jõhvikad, sinikad ning kolm liiki putuktoidulisi
taimi – 
harilik võipätakas, ümaralehine ja pikalehine huulhein.
Järvevees kasvab samuti putukatest toituv taim – vesihernes
(Utricularia sp).

Videos on näha vesiherne püünispõiekesed, vonklevad sääsevastsed ning lõpus ka püünisesse lõksu jäänud väike elukas.

Kõikjal torkab silma noana teravate lehtedega kaitsealune läänemõõkrohi
(Cladium mariscus) ja valgel veepeeglil
kaunid valged vesiroosid (Nymphaea alba
L.)

Läänemõõkrohi ja sääsed

Väiksel sillal seistes on mugav jälgida järvel tegutsevaid kajakaid,
piilparte ja haigruid ning kaldal toimetavaid sookurgi. Siin leidub haugi, linaskit ja lutsu.

Põnev on vahtida ripslooma Ophrydium
versatile
limapalle sillaaluses vees ja imestada eluvormide mitmekesisuse
üle.

Valgejärve raba on üks põnevamaid leide oma kordumatus
mitmekesisuses ja sinna jõudmise vaev seda väärt. Soovitan soojalt!

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK otsib Loona mõisale rentnikku

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib Loona mõisale uue rentniku leidmiseks läbi enampakkumise riigimaa oksjonikeskkonnas. Pakkumusi oodatakse hiljemalt 3. märtsil kell 12. Enampakkumise täpsemad tingimused leiab RMK kodulehelt.
19.02.2025
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025