Häda nende jalakate ja künnapuudega
Eesti jämedaimast jalakast Saarniite
jalakast (Ulmus glabra) sai sel kevadel
künnapuu (Ulmus laevis).
Tegelikult ei juhtunud temaga küll muud
midagi kui et seni jalakaks määratud puu osutus tegelikult künnapuuks. Jändrik
puuhiiglane seisab aga sellele vaatamata ikka oma auväärsel kohal Võrumaal
Vastseliina kandis Saarde külas põllul.
Rinnakõrguselt Eesti jämedaima jalakana
tuntud künnapuu avastati alles 1998. aastal ja kaitse alla võeti 2003. aastal.
2011. aastal mõõdeti puu rinnasümbermõõduks 652 cm ja kõrguseks 24 m.
Segadus kahe liigi määramisel on aga
tavaline ja levinud ning eksimine inimlik – nii on paljud teisedki Eesti
künnapuud ka ametlikes kanalites jalakaks märgitud, sest ei osanud ka vanad
eestlased neil väga hästi vahet teha.
Pole ka imestada, sest tihti saab kahel
liigil tõsikindlalt vahet teha üksnes õite ja viljade järgi.
Kuigi on teada, et ühele või teisele
puiduliigile omistati talumajapidamises erinevaid otstarbeid, siis võib kahe
liigi järjepidevast segiajamisest järeldada, et tegelikult ei osatud kahte liiki
ka puidu järgi väga täpselt eristada ning puidu nimetus määratleti vastavalt sobivale
kasutusotstarbele. Näiteks loogapuuks pidi kõige paremini sobima noor künnapuu, aga küllap valiti materjal vastavalt konkreetse puutüki omadustele ja
liigimääratlus tehti vastavalt puidu kasutusotstarbele hiljem.
Teistest Eesti lehtpuudest märksa vähem
levinud jalakat ja künnapuud on aga kahtlemata tuntud, austatud ja aktiivselt
kasutatud.
Jalakas oli ilusa vastupidava kõva puiduna
hinnatud nii mööblitegemises kui ka liikuvate masinaosade valmistamises, niin
korvipunumises ja pea kõik taimeosad rahvameditsiinis. Näljaajal on jalakas
põhjamaades olnud ka toidutaim.
Metsapuuna on tänapäeval mõlemad haruldased
ja see on seotud nii neile sobivate elupaikade kadumise kui ka kunagise puidu
ületarbimisega.
Kuigi jalakas ja künnapuu paljunevad
mõlemad seemnest üsna vaevaliselt ning aeglaselt, on see protsess künnapuu
puhul eriti problemaatiline ja sellest tulenevalt on künnapuu meil ka
looduskaitsealune liik.
Jalakas ja künnapuu olid 2011. aastal Eesti
aasta puud.
Värskelt künnapuuks määratud Saarniite
jalakas ootab uut tähist.
Võimsad maani ulatuvad oksad on juurdunud.
See puu väärib vaatamist.
