Varblasestki
väiksem väike-kirjurähn (Dendrocopos
minor) näitab end harva. Üle Maarjamaa vähearvukalt levinud ja lisaks väga varjatud
eluviis kahandavad veelgi võimalust kohata seda Euroopa pisimat rähni.
Praegu,
raagus puude aegu võib õnnekorral püsimatut linnukest tüvedel ja okstel
vilksatamas näha. Väike-kirjurähn liigub toiduotsinguil peaasjalikult ranniku
ja jõgede kallastel kasvavatel lehtpuudel, sagedamini sangleppadel. Talvel
käivad nad roostikus noolimas pillirookõrtel talvituvaid putukavastseid ja
-nukkusid.
Suurem sugulane ja kõige
tavalisem rähniliik – suur-kirjurähn.
Väike-kirjurähn ja
meremüha
Meie suurim rähn on
hakist tublisti kogukam – musträhn.