Aasta lind hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on Eesti selle aasta lind
ja kogu Euroopas arvukaim röövlind.
Tumepruunid heleda
rinnakraega ronga suurused linnud, kes teede ääres elektripostidel, üksikutel põllupuudel
või heinapallidel istuvad, ongi enamasti hiireviud. Külade lähedased mosaiiksed
maastikud, kus põllulapid vahelduvad metsatukkadega, on hiireviude sobivaimad
pesitsus- ja toitumispaigad.
Nüüd, talvel, hiireviud iga
kümnenda posti otsas muidugi ei istu. Rändlinnuna on suurem osa neist lennanud
talve veetma Vahemere äärde või Aafrikasse. Tagasi jõuavad hiireviud juba
veebruari viimastel või märtsi esimestel päevadel. Osa meie viusid jäävad siia siiski
ka talvituma ning neile lisanduvad põhjapoolsematest piirkondadest rändel
olevaid linde, kes võivad siin piisavalt toitu leides peatuda kevadeni. Talvituvaid
viusid kohtame sagedamini saartel ja Lääne-Eestis.
Õhukese lumikattega
põldudel peab viu hiirejahti. Põhupalli otsas või mõnes muus kõrgemas kohas
võib ta kannatlikult tundide kaupa oodata oma saaki, et sellele peale liuelda ja
sealsamas ta teravate küüniste haardes nahka pista. Talvisel toiduvaesel ajal teeb
viul elu hõlpsamaks leitud suurema looma korjus, kus ta jagab toidulauda kotkaste,
ronkade, vareste ja harakate, ehk ka rebaste ja kährikutega.
Juba 21. korda alates
1995. aastast on Eesti ornitoloogiaühing valinud projekti “Aasta lind” raames
aasta linnu, 2015. aasta linnuks valiti viu. Eestis esineb kolme liiki viusid,
kellest kaks – hiireviu (6000-7000 paari) ja herilaseviu (ca 1000 paari) on
meil pesitsejad. Karvasjalg-viu ehk taliviu satub meile vaid kevad- ja
sügisrändel ning kuni sadakond võib neist jääda siia ka talvituma.
Varasematel aastatel on
aasta linnuks olnud:
2010 – punaselg-õgija ja hallõgija
2012 – tüll (liivatüll ja väiketüll)
2015 – viu (hiireviu, herilaseviu ja
karvasjalg-viu)
