Oma näoga mänd

Blogi
30.06.2014
merike.bezrodnaja

Vääna-Jõesuu lähedal rannikuäärses segametsas kasvab üks pilkupüüdev
mänd.

Täies elujõus puu tüve alumises osas paikneb
iseäraliku kujuga umbes 70 cm laiune pahk.

Pahk võib tekkida taimedel nii tüvele,
okstele kui ka lehtedele. Putukate poolt tekitatud pahad esinevad lühiajaliselt
ja enamasti noortel taimeosadel. Näiteks tamme-pahkvaablane eritab lehe sisse
rakkude vohamist aktiveerivat vedelikku, mille tagajärjel kasvavad tamme lehe
alaküljele jõhvikaid meenutavad pahad, igas neist areneb vastne.

Männi tüvel on aga paha kasvama pannud seen
või bakter.

Harilikult olemegi harjunud nägema pahkasid
puude tüvedel ja ei oskagi seostada, et kuskil lehe all või võrsel olevat
putuka põhjustatud munakest kutsutakse ka pahaks.

Pahaga mänd

Muhu kiriku kõrval kasvaval ligi 6 m
ümbermõõduga vanal saarepuul on hulgaliselt pahkasid tüvel ja okstel.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026