100 lugu matkateelt

1919 – toimus Vetla lahing

Omadused

Teema

Sõjad ja okupatsioonid

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2193944

Pikkuskraad: 25.44888611

L-EST 97

x: 6565448.1
y: 582736.6

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

28. novembril 1918 hõivasid nõukogude väed Narva. 1919. aasta talvel oldi Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel, kui saabus murrang – Eesti sõjaväe soomusrong nr 1 lõi Kehra lähistel pealetungivad punased taganema. Võidud samas piirkonnas toimunud Valkla, Priske ja Vetla lahingutes võimaldasid eestlastel asuda edukale vasturünnakule, mille tulemusena õnnestus punaväed Eestist välja tõrjuda.
Vetla lahing oli üks Vabadussõja murdelahinguid, millest algas Eesti vägede vastupealetung. Murdelahingute tähtsamad kohad on tähistatud mälestusmärkidega. Valkla, Priske, Kehra, Vetla, Voose ja Ardu mälestusmärgid tähistavad piiri, kust nõukogude väed tagasi löödi: „Siia maani ja mitte kaugemale!“ kuulutab tekst Valkla mälestuskivil – kohas, millest vaenulikud väed 3. jaanuaril 1919 kaugemale tungida ei suutnud!
Vabadussõja Vetla lahingu mälestussammas avati 26. juunil 1932. aastal. Sambal seisis tekst: „Vähenda sammu, paljasta pea. Siit löödi tagasi Eesti iseseisvust ja vabadust hävitav vaenlane 5.–6. I 1919. a.”
Vetla Vabadussõja mälestussammas lõhuti 1940. aasta oktoobris. Enamik lõhutud samba tükke visati mäenõlvakult alla jõkke. 25. oktoobril 1941. aastal avasid kohaliku omakaitse mehed samba uuesti. Taastamisel kasutati originaaldetaile. Pärast sõda hävitati sammas taas, kuid tänu Kose muinsuskaitseseltsi ja Alavere ühismajandi jõupingutustele tähistati Vetla lahingu 71. aastapäeva mälestusmärgi taasavamisega.

Allikad:
Miidla, A. 2016. Voose Vabadussõja mälestussamba taasavamise 25. aastapäev. Käsikiri.
Uudisleht. 1931. 42.
Viljat, R. 2008. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid.
www.palverand.ee