100 lugu matkateelt

1999 – Kavastu parv alustas uuesti tööd

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.3812601

Pikkuskraad: 27.0398211

L-EST 97

x:
y:

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Kuni 20. sajandini olid teega ristuvad jõed liikumisel suureks takistuseks, ja seda eriti kohtades, kus jõed olid laiemad ja sillaehituseks sobimatute kallastega. Kuna sillaehitus oli kulukas ja aeganõudev, olid vähestel Liivimaa jõgedel püsivad sillad. Jõgesid ületati enamasti koolmekohtades. 1930. aastate alguseni polnud Emajõel Tartust kuni Peipsini ühtegi silda, jõge ületati parvedel.
19. sajandi viimasel aastakümnel oli Kavastu mõisnikuks edumeelne parun Werner Wulff, kelle eestvõttel pandi 1899. aastal kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks üle Emajõe käima parv, mis ümbruskonna eluolu märgatavalt lihtsustas. Parvega jõe ületamine oli tollal siiski üsna ohtlik, mõnikord riskiti nii enda kui hobuste eluga.
Liivimaal oli parvede omanikuks ja hooldajaks enamasti kohalik mõis, hiljem lasus see kohustus valdadel, 1930. aastatest alates maavalitsustel. Enamasti anti parv rendile, mis tähendas ka tasulist ülevedu. Kuna parve omanikud püüdsid kulusid kokku hoida, polnud haruldane juhus, kui parve veokett katkes ja parv kandus allavoolu. Parveühenduse katkestasid sageli ka kevadine jääminek ja suurvesi.
Sõja ajal asus Kavastus lühikest aega ka puusild. 1983. aastal läks parve kett katki ja see kadus allavoolu. 1999. aastal taaselustati sajandivanune traditsioon parvega jõge ületada Luunja valla ja aktsiaseltsi Giga koostöös. Originaalhooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi uuesti tööle. Praamiga jõeületuskoht on tänapäeval Eesti ainus omataoline.

Allikad:
Luunja valla koduleht.
Teekond üle kõikuva vooluvee. Eesti Maanteemuusemi diginäitus.