100 lugu matkateelt

1969 – rajati Kabli linnujaam

Omadused

Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.0140944

Pikkuskraad: 24.4498389

L-EST 97

x: 6430393.9
y: 526589.5

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee

Linnujaam rajati 1969. aastal Nigula looduskaitseala kauaaegse direktori Henn Vilbaste eestvõtmisel. Linnujaama rajamise eesmärk oli eelkõige rasvatihase kui mudelliigi arvukuse uurimine.
Linnud püütakse 17 meetri kõrguse ja 28 meetri laiuse Helgoland-tüüpi mõrdpüünisega kinni, uuritakse, rõngastatakse ja lastakse taas vabadusse. Rändel koonduvad linnud tihti rannikule, mis toimib nende edasist liikumist suunava juhtjoonena. Osad liigid lendavad rändel kõrgel ja laial rindel ning mõrda tavaliselt ei satu. Osa metsalinde liigub rände ajal aga madalamal, kasutades puhkamiseks-toitumiseks rannaäärset metsariba ning kõrge mõrrasuudme ning vähemärgatava võrgu korral lendavad nad mõrda, mis järjest aheneb. Mõrra lõppossa jõudnud isendid koondatakse spetsiaalsetesse kastidesse ning viiakse rõngastusmajja. Rõngastushoones võetakse lind kastist, määratakse liik, sugu, vanus, rasvasus ja sulgimisstaadum ning kaalutakse ja mõõdetakse. Pärast kõiki „protseduure“ vabastatakse linnud taas.
Aastate jooksul on rõngastatud üle saja linnuliigi. Kabli oli Eestis esmaleiukohaks punapea-õgijale, vööt- ja kuld-lehelinnule, taigatihasele ning punasaba-kõnnuõgijale. Peale lindude on uuritud ka nahkhiirte rännet ning jälgitud ümbruskonna pisiimetajaid. Rõngastatud lindude kohta on laekunud tuhandeid taasleiuteateid. Palju taasleide tuleb teistest Läänemere ümbruse linnujaamadest, mis võimaldab arvutada lindude rändekiirust ja koostöös teiste linnujaamadega jälgida rännet ajas ja ruumis.
Linnuliikidest on Kabli linnujaamas rõngastatud kõige enam pöialpoisse ning rasva- ja sabatihaseid. Tööd teevad põhiliselt Nigula ornitoloogid, läbi aegade on abiks olnud ka suur hulk vabatahtlikke linnuhuvilisi. Kabli linnujaama kõige olulisem uurimisteema on osalise rände uurimine – miks jääb osa isendeid paigale, osa aga rändab sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Linnud on head indikaatorliigid, kes annavad teavet keskkonnaseisundi muutuste kohta. Kablis kogutud andmestiku teeb seire seisukohalt väärtuslikuks pikk andmerida, mis võimaldab saada infot ka väikesearvuliste või hajusalt pesitsevate linnuliikide arvukuse muutuste kohta.

Allikad:
Kabli linnujaama veebileht – kabli.nigula.ee
Vainu, O. 2012. 100 aastat lindude rõngastamist Eestis. Eesti Loodus. 12.
Alunurm, M. 2005. Kabli küla läbi aegade.