100 lugu matkateelt

1931 – avati Rumba raudteejaam

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.7296440

Pikkuskraad: 24.1458679

L-EST 97

x: 6510011.0
y: 508448.9

Asukoht

Penijõe-Aegviidu matkatee

1920. aastatel hakati Läänemaal vajadust tundma ühenduse järele Tallinna-Pärnu raudteega. Uus raudtee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Rapla-Virtsu kitsarööpmelist raudteed hakati ehitama 1928. aastal. Suurem osa mullatöid sai valmis 1930. aasta sügiseks, raskused tekkisid aga Rumba silla juures, kuhu kõrge tammi jaoks tuli mulda kaugelt vedada, sest läheduses ei leidunud vajalikul määral kive ega korralikku ehitusliiva. Esialgu määratud raudteesihi vastu tõstsid Rumba küla elanikud protesti ning pärast olukorra kaalumist otsustatigi raudtee sihti muuta.
96 kilomeetri pikkune Rapla-Virtsu raudteeliin avati liikluseks 1. detsembril 1931 ning see oli käigus aastani 1968. Aastatel 1935–1936 müüdi raudteeliini piletikassadest aastas keskmiselt 42 000 sõidupiletit. Rahvasuus Virtsu ekspressiks hüütud rong sõitis Virtsust Tallinna natuke üle kolme tunni ja oli saarlaste peamine transpordivahend pealinna sõidul.
Rumba pooljaam rajati Kasari jõe kaldale, mistõttu jaama ohustasid sagedased üleujutused, mille ajal pääses tee pealt jaama ainult paadiga. Jaamahoone valmis 1931. aastal tüüpkavandi järgi, nii nagu ehitati ka Paeküla, Rootsi ja Tuudi jaamad. Pärast raudtee sulgemist on hoonet kasutatud elamuna.

Rumba kolm silda
„Siin ei tule juttu rumba tantsust, vaid siin on jutt sellest kolkast seal kaugel Läänemaal, kus sigib sildu nagu seeni peale sügisvihma….“ Nii algas artikkel Rumba külast 1937. aasta ajalehes Postimees.
Rumba küla oli sel ajal tõesti sildaderohke. 1931. aastal valmisid Rapla-Virtsu kitsarööpmelisel raudteel Rumba raudteesild ning viadukt. Kaks silda ehitati Vigala-Lihula maantee tõttu, mis ristus raudteega. Raudteesilla ava oli 28 meetrit, viaduktil 6 meetrit. Raudteesillana lõpetas Rumba tegevuse 1968. aastal, kui Rapla-Virtsu raudteeliin suleti. Tänapäeval kasutatakse seda maanteesillana, viadukt likvideeriti maaparandustööde käigus.
Üle Velise jõe maanteesilla ehitamise plaan kerkis üles juba 20. sajandi algul, sest kevadised suurveed lõikasid Rumba küla tavaliselt kaheks nädalaks muust maailmast ära. Majanduslikel põhjustel jõuti silla ehitamiseni alles 1937. aastal. Rumba maanteesild oli üks 13 sillast, mis valmis suure sildade ehitamise kava raames. Silla ehitajaks oli Taani firma Höjgaard & Schultz. Sild purustati Teises maailmasõjas, sillasambad on säilinud ning nähtavad tänapäevalgi.

Allikad:
Andermann. 1937. Rumba. Postimees. 10. november.
Helme, M. 1996. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996.
Helme, M. 2007. Eesti raudteejaamad.
Rääsk, M. 2006. Eesti sillad.