100 lugu matkateelt

1919 – Kadrinasse ehitati tärklise- ja siirupitehas

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.3398316

Pikkuskraad: 26.1258352

L-EST 97

x: 6579888.1
y: 620956.8

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

Kadrina tärklise- ja siirupivabrikul on ajaloos tähtis koht – see oli esimene siirupivabrik Eestis. Vabriku paekivist hooned ehitati 1919. aasta suvel, kui Vabadussõda alles käis, ning tärklise tootmist alustati 1919. aasta sügisel. Tööstus sai nimeks Eestimaa Põllusaaduste Ümbertöötamise osaühing Viru. 1921. aastal muretseti siirupivabriku sisseseade. Toodeti 200 puuda (3276 kg) kartulitärklist päevas. 1930. aastate teisel poolel hakati tegema ka dekstriini. Dekstriini saadakse tärklise kuumutamisel ning seda kasutatakse liimide valmistamiseks.
Kartul osteti algul kohapealt, hiljem veeti toorainet ka kaugemalt raudtee- ja autotranspordiga. Kartuli eest maksti vabrikus 3 krooni tündrist (umbes 140 liitrit). Kohalik transport vabriku juures toimus hobustega, selleks peeti 4-5 hobust. Vabrikus ja selle ümber valitses kord ja puhtus. Kaasaegsete jutu järgi tekkis suur pahandus isegi siis, kui õuelt leiti vedelemas mõni kartulipabul.
Siirupitoodang müüdi põhiliselt kodumaal Tallinna Karamellile ning Klaussoni jt kompvekivabrikutele. Tärklist müüdi lisaks kodumaisele turule Soome ja vähemal määral Lääne- Euroopasse (Inglismaale, Taani, Rootsi, Belgiasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Portugali ja Itaaliasse). Tuli ette isegi müüki Palestiinasse ja Indiasse. Töö vabrikus oli hooajaline, sügisel oktoobrist jaanuarini ja kevadel märtsist juunini. Südatalvel ja suvel töö seisis, siis tehti remonti või lasti töötajad puhkusele.
1930. aasta paiku, kui Kadrina alev oli hädas roiskveega, hakati selles süüdistama tärklisevabrikut ning meiereid. Olukorra parandamiseks tehti tärklisevabriku juurde settebassein ja 1939. aastal kaevati kiriku taha kanal, mis viis tekkinud reovee kaugemale, suundudes lõpuks Loobu jõkke.
Peale mõne erandliku aasta lõppes tehase majandusaasta tavaliselt kasumiga, millest maksti osanikele dividende 10–20%. Ümmarguselt 1500 krooni jaotati igal aastal toetustena haridus- ja spordiseltsidele, Estonia teatrile, Tartu Ülikoolile, Eesti Rahva Muuseumile, Eesti Kirjameeste Seltsile ja teistele organisatsioonidele.
Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis natsionaliseeriti 6. novembril 1940. aastal OÜ Viru varad ja moodustati riiklik ettevõte Viru Ettevõtted. Ümberkorraldustega jäi töö Kadrina vabrikus terveks aastaks kiratsema. Uutel töötajatel puudusid kogemused, vanu enam ei usaldatud. Järgmisel suvel okupeerisid Saksa väed Eesti, vabrik jäi seisma, sest kartul võeti normi korras okupatsioonivägede toiduks ja ülejääk veeti Saksamaale.
Töö jätkus 1944. aastast ümberkorralduste ja seadmete remondiga. 1945. aastal valmistati kolme vabriku peale Rakveres, Jõhvis ja Kadrinas kokku 339 tonni tärklist ja 439 tonni siirupit. Peale tärklise ja siirupi toodeti Kadrinas aastail 1945–1957 ka dekstriini 9–15 tonni aastas. 11. mail 1951 nimetati Viru Ettevõtted ümber Rakvere Tärklise- ja Siirupitehaseks.
21. septembril 1960 sai ettevõte jällegi uue nime: Rakvere Tärklise- ja Siirupikombinaat. Kadrina vabrik jäi sellele alluvaks Kadrina siirupitsehhiks. Tärklise kuivatamine lõpetati ja asuti tootma ainult siirupit. Peamiseks ostjaks oli Tallinna kondiitritoodete vabrik Kalev. Ei karamelli ega närimiskummi valmistamisel saadud siirupita läbi. Toodang kasvas 1960. aastaks ligi 3000 tonnini aastas. Töö vabrikus käis ööpäev läbi kolmes vahetuses. 1976. aastal toodeti 6300 tonni siirupit.
Aastal 1979 alustas tööd uus siirupitsehh, kuid turu nappuse tõttu toodang vähenes. 1990. aastatel läks Kalev üle Leedust saadavale odavamale maisisiirupile. 1994. aastal vabrik erastati ning loodi AS Viru Siirup, mis 1999. aastal pankrotti läks. Tervelt 75 aasta jooksul leidis mitu põlvkonda Kadrina ja selle ümbruse inimesi vabrikus tööd.

Allikad:
Lausmaa, T. 2005. Kadrina tärklise- ja siirupivabriku ajaloost. MTÜ Neeruti Selts toimetised A-512.
Tammik, R. 2005. Kadrina kihelkond läbi aegade.