100 lugu matkateelt

1937 – Oru lossi juurde hakati rajama Euroopa suurimat kiviktaimlat

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.4234906

Pikkuskraad: 27.5383602

L-EST 97

x: 6592587.8
y: 700776.3

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

Kiviktaimla rajamise mõte pärines president Konstantin Pätsilt, kes soovis lisaks kiviktaimlale luua trepiga juurdepääsu mereni. Kuna paekallas oli selle koha peal varisemisohtlik, tuli alustada kindlustustöödest ning rajada tugimüür. Varisemisoht tugimüüriga välditud, ilmnesid kiviktaimla ehitamisel aga uued raskused. Pankranniku osa, kuhu kiviktaimlat rajada sooviti, osutus vesiseks ja soiseks – kivitaimlale ette nähtud maa-alal leidus 60 allikat. Nii tuli ala kõigepealt põhjalikult drenaažiga kuivendada. Edasi ühtlustati kalda pinda, ülemist liivakihiosa kaevati madalamaks ning täideti samas lohkusid liivaga.
Peale kindlustustöid järgnes kiviplokkide ehitamine ja neile taimede istutamine, töö viidi läbi kolmes järgus. Kokku kulus kiviktaimla rajamiseks 800 kantmeetrit kive. Kiviktaimlasse istutati ainult kodumaiseid taimeliike, kokku leidus neid üle saja. Iga taim oli varustatud ladinakeelset nime kandva sildiga. Oru aednik E. Leemets põhjendas:

„Meie ei tahtnudki tuua eksootikat siia põhjamaa kargele rannikule. Kivitaimla on sama looduslik paekallas, ainult stiliseeritud kujul. Ja suurte kiviplokkide ühendamisega on püütud anda ka edasi seda kalju ürgset jõudu, mis on omane Viru ranniku kõrgele paekaldale üldse.“

Kolmest allikast moodustati kiviktaimlas miniatuurne kosk, mis langes paekividest kujundatud basseini ja suubus sealt merre. Basseini kaldale oli seatud üles kunstnik A. Jasmini loodud naisefiguur, basseinis ujusid kuldkalad. Suuremate varjupakkuvate puude alla ehitati ümbrusega kokku sobivad paekivipingid. Ülalt kaldalt viis alla mereranda kaunilt looklev paekivitrepp.
Kiviktaimla rajamine kestis kaks aastat. Rajamistööd algasid kohalike aednike juhatusel, kuid tööd viimistlema kutsuti aiaarhitekt Saksamaalt, tõenäoliselt C. Kempkes. Väidetavalt oli Oru lossi kiviktaimla omal ajal Euroopa suurim.

Allikad:
Euroopa suurim kivitaimla Orul. 1939. Esmaspäev. 5. august.
Kevadtuuled Orul. 1939. Virumaa Teataja. 19. mai.
Tammet, T. 2003. Eesti pargi- ja aiaarhitektuur 1920.-30. aastatel