Analüüs ei tuvastanud RMK varasemates suurlepingutes keelatud riigiabi
Riigihankega tellitud sõltumatu analüüs ei tuvastanud RMK poolt aastatel 2001 sõlmitud kestvuslepingus ning 2013 ja 2014 sõlmitud koostööprotokollis vastuolu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Lisaks järeldas analüüs, et need lepingud olid RMK-le kasulikud.
Tutvu riigiabi analüüsiga SIIT ja selle lisana teostatud majandusanalüüsiga SIIT.
Küsimus võimalikust riigiabist tõstatus pärast riigikontrolli 2024. aasta suvel avalikustatud auditit, mis muu hulgas tõi kaaluka riskina esile, et eritingimusi omanud ettevõtetele võib olla antud keelatud riigiabi. Seepeale otsustas RMK auditikomitee tellida riigiabi analüüsi, mille lähteülesandesse andsid sisendi rahandusministeerium ja kliimaministeerium.
Advokaadibüroole Cobalt seati ülesandeks tuvastada, kas eelkokkuleppe sõlmimine enne põhilepingut sarnase mahu, ulatuse ja uudsusega projekti elluviimiseks on vastuolus tavalise äripraktikaga ning kas kokkulepete tingimused on kooskõlas tavalise äripraktikaga. Samuti hinnati kokkulepete ja neile järgnenud samade poolte vahel sõlmitud puidu müügilepingute vastavust EL riigiabi reeglitega.
Advokaadibüroo järeldus oli, et sõltumata küsimusest, kas RMK-l oli kokkulepete sõlmimise aja seisuga õigus konfidentsiaalsuskokkuleppeid sõlmida, on konfidentsiaalsuskokkulepped tavalise äripraktika osa ning konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu on Euroopa Komisjon oma praktikas lugenud tehingu asjaoludest sõltuvalt tehingu edukaks teostamiseks hädavajalikuna.
Tehingu riigiabiks kvalifitseerimise kõige kriitilisema punktina kerkis esile küsimus, kas mõni ettevõtetest on saanud eelise. Analüüs ei suutnud tuvastada, et ettevõtjad oleks RMK-lt saanud majandusliku eelise, mida nad ei oleks saavutanud tavalistes turutingimustes ja mis seetõttu asetanuks ettevõtjad võrreldes konkurentidega soodsamasse olukorda.
Analüüs tõi esile, et kokkulepete alusel sõlmitud metsamaterjali mahud olid ja on saadaval ka RMK-väliselt, kuivõrd metsamaterjali kokkuostu ja edasimüügiga tegelevad ettevõtjad agregeerivad erasektori müüjaid, suutes seeläbi pakkuda sarnaseid mahte.
Analüüs ei tuvastanud mistahes asjaolusid, mis viitaks, et metsamaterjal olnuks kokkulepete sõlmimise aja seisuga turul defitsiidis, mis võinuks toetada eelise tekkimise argumentatsiooni. Pigem näitas majandusanalüüs, et RMK on suutnud tänu kestvuslepingutele suurendada oma metsamaterjali müügi koguseid, tekitanud turgu ning seeläbi ka suurendanud oma tulu.
Analüüs tõdes veel, et võrreldes erasektoris sõlmitud lepingutega on analüüsi aluseks olevates lepingutes riskijaotus pigem RMK kasuks ehk eraettevõtja kahjuks. Nii ei tuvastatud ka selles küsimuses riskide jagamisega seonduvat eelist, mida saaks lugeda riigiabiks.
“Kuna analüüsitud kokkulepetes toodud tingimuste lugemine riigiabiks ei ole võimalik, kas riigi ressursside üleandmise puudumise tõttu või seetõttu, et kokkulepetes toodud hinnastamis- ning tarnetingimused vastavad turutingimustele, ei ole ELTL artikli 107 lg 1 kohaselt võimalik tuvastada kokkulepetes riigiabi. Seetõttu on kokkulepped ka kooskõlas EL-i riigiabi reeglistikuga,“ tõdes analüüs kokkuvõtteks.
Majanduseksperdi hinnang
Riigiabi õigusanalüüs toetus majandusliku eelise ja turutingimustele vastamise küsimuse puhul eraldiseisvale majandusanalüüsile, mille koostas endine Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja ja peaökonomist Juhan Põldroos (JP Economics).
Estonian Celli kestvuslepingus toodud hinnad vastasid majandusanalüüsi tulemusel turutingimustele järgnevatel põhjustel: 1) kokkulepitud hinnad vastasid lepingu sõlmimise eelselt turu hinnastamisele; 2) kokkulepitud hinna korrigeerimise alused (sh hinnakoridorid) olid lepingu sõlmimise ajal olemasolevaid turuandmeid arvestades turutingimustele vastavad 3) kokkulepitud hinnastamise tulemusel tõusis kogu turu nõudlus haavapaberipuidu järele, mis võimaldas RMK-l täiendavate lepingute sõlmimist ning täiendava müügikäibe teenimist.
Majanduseksperdi hinnangu kohaselt vastasid Osula Graanul koostööprotokollis kokkulepitud hinnad turutingimustele järgnevatel põhjustel: 1) kokkulepitud hinnad olid üldiselt kõrgemad kui 2012-2014. aasta võrreldavad turuhinnad; 2) hinna korrigeerimise mehhanism oli kooskõlas turutingimustega; 3) arvestada tuleb, et turutingimustel on aktsepteeritav hindade mõningane kõikumine turu keskmise suhtes.
Graanul Investiga koostööprotokollis kokkulepitud hinnad vastasid turutingimustele järgnevatel põhjustel: 1) hinnad olid 2012-2016. aasta võrreldavatest turuhindadest küttepuidu osas läbivalt ning paberipuidu osas eelkõige vaadeldava perioodi lõpus kõrgemad; 2) hinna korrigeerimise mehhanism oli kooskõlas turutingimustega; 3) arvestada tuleb, et turutingimustel on aktsepteeritav hindade mõningane kõikumine turu keskmise suhtes.
Riigiabi analüüs tõi muu hulgas esile, et kokkulepete sõlmimine võimaldas RMK-l müüa täiendavaid madala kvaliteediga metsamaterjali koguseid ning kokkulepete olemasolu, konkreetsemalt neist tulenev nõudluse kasv, tõstis ka ülejäänud turu jaoks metsamaterjali hinda.
Teisisõnu viitas analüüs, et kokkulepete olemasolu võimaldas RMK-l teenida tulu, mida suure tõenäosusega kokkulepete puudumisel teenida võimalik ei oleks olnud, mistõttu on tõenäoline, et nende sõlmimine on olnud riigile kasulik.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui täidetud on korraga kõik neli järgnevat kriteeriumit. Esiteks, abi antakse riigi, linna või valla vahenditest. Teiseks, abimeetmel on valikuline iseloom, st abimeede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks. Kolmandaks, abimeede annab eelise abi saajale, ning neljandaks, abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
