Töökorraldus hüvitusalade kaitsmiseks välistab soovimatud raied
Riigikontrolli avaldatud järelaudit loodusväärtuste kaitsmise korraldamisest käsitleb muu hulgas Rail Balticu hüvitusaladel toimunud soovimatuid raieid eelmise aasta jaanuaris. Probleemi tuvastamise järel sai see teema 2024. aasta märtsis kliimaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK koostöös lahenduse.
Rail Balticu hüvitusalade juhtumi tuum seisnes selles, et seadusandlikul tasemel polnud – erinevalt uute kaitsealade loomisest – piisavalt selgelt reguleeritud, milliste sammudega kompensatsioonialade kaitse alla võtmine käib.
Audit möönab, et Rail Balticu projekti hüvituskava koostamise protsessis ei olnud ühemõtteliselt selge see, kes ja millal oleks pidanud algatama hüvitusalade kaitse alla võtmise. Rail Balticu arenduse puhul oleks riigikontrolli väitel kaitse alla võtmise taotluse saanud teha kas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ või Keskkonnaamet.
Samas, looduskaitseseaduse kohaselt ei olnud veel alust kaitse alla võtmise avaldust teha, kuna kõik asutused polnud veel kooskõlastusi hüvituskavale andnud.
RMK vajab igaks raieks luba. Raieid lubavad metsateatised kinnitas keskkonnaamet. Seega ei saanud lisaks RMK-le ka keskkonnaamet planeeritavatest piirangutest piisava selgusega aru ehk millisel kujul hüvituskava lõppversioonina jääb. Lõplikuks ja kooskõlastatuks saab lugeda dokumenti, mida enam ei täiendata ning mis on kõikidele osapooltele üheselt selge ja mõistetav.
Piiratud mahus raied majandatavas metsas, kuid seoses Rail Balticu trassi keskkonnamõju kompenseerimiseks hüvitusaladeks planeeritud aladel, said toimuda vaid seetõttu, et piirangud ei jõudnud õigeaegselt Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Seda ajal, mil käis hüvituskava kooskõlastamine.
Niipea, kui selgus, et planeerimisfaasis olnud hüvitusalal on siiski toimunud kaitse-eesmärgiga vastuollu minevad raied, lepiti 2024. aasta märtsis kliimaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK vahel kokku töökorralduses, mis välistaks sarnaste juhtumite kordumise.
Uus töökorraldus näeb ette, et edaspidi jõuab hüvitusalade informatsioon vajalikule kaardikihile kohe pärast kompensatsiooniks sobilike alade väljavalimist ja enne hüvitusalasid sisaldavate planeeringumuudatuse kooskõlastamisele saatmist.
Ennetava meetmena vastutab keskkonnaamet hüvitusalade EELIS-esse kandmise eest ja nii jõuab hüvitusalade info tulevikus kiiresti ka metsaregistrisse. Kui rohkem aega võtva ametliku kooskõlastusprotsessi tulemusel võivad alad teatud määral muutuda, siis tehakse hiljem kaartidel vastavad korrektuurid.
2024. augustis koostati looduskaitseseaduse muudatuse eelnõu, mis võtab seda töökorraldust arvesse ja hakkab reguleerima hüvitusala loomist liigile või elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks. Eelnõu kohaselt peab vastava loa andja või planeeringu kehtestaja tegema ettepaneku ala piiride sissekandmiseks EELIS-e süsteemi.
Automaatkontroll töötab
Riigikontroll soovitab auditis RMK-l rakendada raiete planeerimisel ettevaatuspõhimõtet. RMK teeb seda, lähtudes raiete planeerimisel ja teostamisel Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) olevatest piirangutest. EELIS-es olevad piirangud jõuavad RMK infosüsteemidesse igapäevaselt.
Juhul kui raielank on planeeritud enne piirangu EELIS-esse sisestamist, siis pärast EELIS-esse langiga kattuva piirangu lisandumist saab vastutav RMK töötaja automaatselt teavitus.
Teavituse saamise järgselt viib RMK vastutav töötaja planeerigu vastavusse kehtestatud piiranguga, mis praktikas tähendab raie planeeringust kustutamist või muutmist.
