Kuidas elab soo ja kas upub mets?
Soode loodusliku veerežiimi taastamises või nagu me ise eelistame öelda – soode tervendamises – pole midagi uut. RMK teeb looduskaitsealadel asuvate soode ja laiemalt märgalade veerežiimi töid enam kui 10 aastat. Et aga inimene niisama lihtsalt ei pruugi eraldatud kohtades asuvate soode ja märgade metsade juurde sattuda, näitame ise, millised on töö tulemused.
Vaatame erineval ajal tehtud tööobjekte, eelkõige kraavide ümbrust, sest liikvele on läinud veendumus nagu tähendaks kunagiste kuivenduskraavide sulgemine automaatselt seda, et kõrval saab hukka sadu hektareid metsa. Nii see kindlasti ei ole. Sootööde puhul pole eesmärgiks tekitada üleujutus, vaid tõsta vesi maapinnale piisavalt lähedale, et lõpeks soo või soometsa seisundi edasine halvenemine. Vaatame näiteid:
2018. aastal lõpetasime kraavide sulgemise Valgeraba servaalades. Mets kasvas seal juba enne kraavide kaevamist ja miks peaks see kaduma peale kraavide sulgemist? Kuivenduse mõjul metsa kasv kindlasti paranes ja puistu tihenes, kuid loodusliku veerežiimiga kohaneb see taas ja on arvatavasti aja möödudes hõredama struktuuriga, pakkudes taas elupaika sealt välja tõrjutud liikidele. Vaatepilt kraavide kallastelt on 7 aastat hiljem selline, mets pole „uputatud“.
Valgeraba peale kraavide sulgemist. Fotod Ants Animägi
Nigula raba lõunaservas suleti kraavid 2021. aastal. Mets on hea tervise juures, ka kuused, mis veetaseme tõusu osas kõige tundlikumad, on kraavide kõrval vastu pidanud.
Nigula raba peale kraavide sulgemist. Fotod: Ants Animägi
Liigume kaugemasse aega ja vaatame, millised on metsise elupaikadeks taastatud alad Öördi raba idaserval. Kuivenduse tõttu on metsise elupaikades metsad muutunud tihedamaks, ka seal tõstetakse kuivenduskraavide osalise sulgemisega veetaset, et kujuneks välja metsisele sobilikud looduslikud tingimused
See tööobjekt pärineb 2015. aastast ja nagu näha, on metsa tervis hea ning tööde tegemiseks rajatud trass kasvab kenasti kinni.
Öördi raba idaserv peale kuivenduskraavide osalist sulgemist. Fotod: Ants Animägi
Ometi on puude hukkumist ette tulnud? Jah, kuid harva. Kõigi tehtud taastamisalade pealt kokku moodustab see umbes 3%. See juhtub siis, kui kuivenduskraav on kaevatud turvasmuldadesse. Pikaajalise kuivenduse mõjul hakkab kraavide ümbrus turba lagunemise tõttu vajuma madalamaks ja seal tekib soodsam pinnas ja keskkond puudele, mis aja jooksul kraavipervel kasvama hakkavad.
Kraavide sulgemine võib tekitada olukorra, kus kraavi vahetus läheduses kasvavad puud peavad kas kohanema uute tingimustega või siis need puud surevad, kuid loodus annab neile uue ülesande – olla kasvulavaks samblikele ja koduks putukatele.
Juba varsti järgmised sood ja nende lood!
