RMK uuris 2024 aasta lõpus pärandniitude rentnike rahulolu
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viis koostöös Kantar Emoriga läbi rahulolu-uuringu pärandniitude rendile andmise teemal 2024 aasta lõpus. Tegemist oli omataolise esimese uuringuga, mille eesmärk oli selgitada, kuidas tunnevad end RMK kliendid – pärandniidu rentnikud –, millega nad rahul on ning millised probleemkohad vajavad tähelepanu.
Rentnikud hindavad pikaajalist kindlustunnet
Uuringus osales 21% kõikidest RMK pärandniidu rentnikest, kellest enamik on sõlminud rendilepingu viimase kahe aasta jooksul. Geograafiliselt oli enim vastajaid Pärnumaalt, Läänemaalt ja Saaremaalt. Levinumaks hooldusmeetmeks on karjatamine, mida kasutas 76% vastanutest.
Üks olulisi rahulolufookusi oli rendilepingu pikkus – RMK pakub 10-aastast rendilepingut, mis katab kaks PRIA hooldustoetuse perioodi. 80% vastanutest hindas seda positiivselt, märkides, et pikaajaline leping annab kindlustunde ja võimaluse planeerida poolloodusliku koosluse hooldust pikemas vaates.
Rendilepingu on esimese viie aasta jooksul üles öelnud 13% vastanutest, sellest omakorda lõviosa ehk 87% põhjusel, et tegevus osutus majanduslikult kahjumlikuks. Levinumad ülesütlemiste põhjustena nimetati ka rendiala raskeid looduslikke tingimusi, probleeme suure kivihulgaga, mis hooldust takistavad ning rahulolematust renditingimustega.
Informeeritus ja suhtlus vajavad parandamist
Kuigi paljud saavad rendile võtta juba heas seisukorras alad, on oluline osa rentnikest seotud aladega, mis vajavad eelnevalt taastamist. Samas tuli välja, et 20% vastanutest teadnudki, et RMK korraldab pärandniitude taastamistöid, 14% ei teadnud et taastamistööde tellimiseks RMK-lt tuleb esitada taotlus. See teadmatuse lünk võib põhjustada olukordi, kus igaks juhuks pakkumisel osalenud ja selle võitnud rentnik saab oma kasutusse poolloodusliku koosluse taastamiseks sobiva ala, kuid lõpuks jääb see lihtsalt seisma, sest rentnik ise ei taasta ega oska ka RMK-d appi kutsuda. Sellisel juhul jääb üks potentsiaalne pärandniit rajamata.
Siin oleks lahenduseks tõhusam teavitus, näiteks infopäevade korraldamine või suunatud infokirjad kõigile rentnikele.
Taastamistööde kiirus on võtmeteema
Küsitlus uuris tagasisidet neilt rentnikelt, kes RMK-lt taastamistöö tellinud. Kolmandik vastanutest sai taastamistööd tehtud ühe aastaga, kuid 14% rentnike puhul võttis töö aega üle kolme aasta.
Peamine põhjus tööde tegemisel on ajaline piirang – nt kui ilmastik ei võimalda töid teha, siis saab uuesti proovida järgmisel aastal. Samuti tellivad rentnikud RMK-lt teise aasta hekseldamise ja töid tehaksegi sel juhul vähemalt kahel aastal.
Küsitluses osalejad tõid esile materjali (nt hakkepuidu) realiseerimise aeglust – mõnel juhul seisis hakkematerjal alal üle kolme aasta. See on eriti terav probleem saartel, kus logistika on keerukam.
Taastamistööde kvaliteedi osas oli 64% vastanutest rahul või pigem rahul. Puudujääkidest nimetati ebapiisavalt freesitud kännud ja eemaldatud kivid.
Veel kõrgemalt hinnati suhtlus looduskaitseosakonna töötajatega, siin oli rahul või pigem rahul olevate rentnike hulk 73%.
Uuring tõi välja ka selle, et 25% vastanud rentnikest oli saanud RMKlt juurdepääsutaristu, 86% neist olid tehtuga väga või pigem rahul. Soovides toodi enim välja teede, truupide ja mahasõitude rajamise vajadust.
Lisaks rõhutati vajadust kaasata rentnikke taastamistööde planeerimisse ja vastuvõtmisse. Rentnikud tunnevad end tulevaste hooldajatena vastutavana ning ootavad suuremat sõnaõigust.
RMK tänab kõiki, kes uuringus osalesid!
