Jaanipäev läheneb: vihtle keha ja hing soojaks riigimetsast toodud kasevihaga
Kätte on jõudmas aeg, mil on kõige sobilikum meisterdada omale saunavihta. Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab meelde, et igaühel on õigus selle jaoks omale riigimetsast oksi võtta.
Vanarahvatarkuse järgi on kõige sobivam aeg saunaviha valmistamiseks veidi enne jaani ning vahetult pärast jaanipühi. Iseäranis siis, kui on soovi vihtasid ka kuivatada ja talviseks vihtlemiseks säilitada. Kohe kasutamiseks võib vihta valmistada ka suvi läbi. Enamasti tehakse saunavihta kaseokstest, kuid aroomiks ja vahelduseks võib vihale sekka torgata muidki oksi ja taimi – näiteks pärnaoksi või lisada angervaksa.
Saunaviha tegemiseks tohib riigimetsast oksi korjata praktiliselt kõikjalt. Saunasõpradel tuleb vaid meelde jätta, et oksi võtma minnes loodusele liiga ei teeks ja noori kaskesid okstest lagedaks ei murraks.
Igaüheõiguse põhimõte kehtib teistegi loodusandide, näiteks marjade ja seente puhul.
Riigimetsa alasid on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse või mobiiliäpi abil. Vihategemiseks sobilikke noori kaskesid leiab peaaegu igast metsast.
Tumerohelise värviga on RMK kaardil tähistatud mets, kuhu tasub julgelt kaseoksi otsima minna. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et oma tegevusega ei häiriks ega kahjustaks loodust.
Erametsades on soovitatav saunaviha jaoks oksi võtta vaid kokkuleppel maaomanikuga.
Saunaviha valmistamine on tava, mida antakse edasi põlvest põlve. Kes end selles veel tugevana ei tunne ja nõuandjat pole käepärast, saab tulla seda kunsti õppima RMK korraldatavatesse töötubadesse.
Saunaviha töötoad toimuvad laupäeval, 14. juunil kell 11 Soomaal Tõramaa puisniidu lõkkekohas, pühapäeval, 15. juunil kell 10 Viimsis Tädu lõkkekohas ja esmaspäeval, 23. juunil Lääne-Virumaal Roela käbikuivati-muuseumis.
Kogu info okste korjamise ja saunaviha valmistamise kohta leiab RMK kodulehelt: Saunaviht riigimetsast!
Hea viht viib viha välja! (Lõuna-Eesti vanasõna)
Videoõpetus ja meelespea vihategijale:
- Saunaviha jaoks sobilikke oksi lõika noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult.
- Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvate okstega nn leinakase oksad, need on liiga pehmed ja painduvad.
- Jäta puu kasvama, sest viha jaoks on vaja ainult teatud koguses sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse neid mitmelt sobivalt puult.
- Jäta puu elusvõrast alles vähemalt pool kuni minimaalselt kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada.
- Ära lõika puu latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leia uus puu.
- Tee lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõika eelnevalt välja valitud sobilik oks.
- Varu oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal on ka reeglina heade valgustingimuste tõttu just parimad puud viha valmistamiseks: ühtlased ja rohkete lehtedega.
- Viha jaoks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk sama pikk, kui on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni.
- Metsas võib lõigata ka pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättima hakates saab parajaks timmida.
- Oks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.
Rohkem infot leiab RMK kodulehelt, sotsiaalmeediakanalitest või mobiilirakendusest.
