RMK keskkonnaharidusprogrammid

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Soode salapära 4.-6. klass

Milles peitub soode salapära? Kas müstilistes laugastes või älvetes või hoopis rahvajuttudes pajatatud virvatuledes ning näkkides? Millal öelda raba, millal soo ning mis vahet neil on? Miks on seal alati märg? Otsime üheskoos neile küsimustele vastused.

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9. klass ja 10.-12. klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Peipsi järve jälgedes II kooliaste 4.-6. klass

Õpime tundma rannamännikut ja Peipsi järve elustikku. Arutleme, milline on palumetsa ja järve tervislik seisund, kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate. Vaatleme omapäraseid rannamände, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.

Seente eluviis ja kasvukohad 4.-6. klass ja 7.-9. klass

Programm tugineb traditsiooniks saanud seenenäitusele Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses. Seeni leidub kõikjal, kuid osa neist jääb oma väikeste mõõtmete ning varjatud eluviisi tõttu märkamatuks. Selleks, et tunda ja eristada mürgiseid seeni söögiseentest, peaks tundma seente olemust (liigitunnuseid, ökoloogiat, eluviise), seente kasvukeskkonda ja ehitust.

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9. klass ja 10.-12. klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Loomalapsed – eelkool ja I kooliaste 1.-3. klass

Enamasti teatakse, et lambal sünnib tall ja lehmal vasikas. Nii on koduloomadel. Kes ja millal sünnib metsloomadel see saabki programmi käigus selgeks. Räägime ka sellest, kes kuhu ja millest pesa ehitab, palju nad sündides kaaluvad, millised välja näevad- kas karvased või karvutud, millest loomalapsed toituvad ja millal iseseisvuvad. Programm koosneb ringkäigust loomapargis ja tegevustest külastuskeskuses.

Eesti sõralised Elistveres – II kooliaste 4.-6. klass

Sõralised on imetajate selts, kes on Elistvere loomapargis kõige rohkearvulisemalt esindatud. Sõraline on ka Eesti metsade suurim loom põder ning mitu sõralist kuuluvad Eesti enim kütitud jahiulukite hulka. Kes nad on, mis on nende eripära, nende tähtsus ja koht toiduahelas ning kuidas ja kus nad elavad – kõigest sellest räägitaksegi. Programm koosneb ringkäigust Elistvere loomapargis ja seejärel tegevustest külastuskeskuses.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9. klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Kohtume metsas! 4.-6.klass

Mis teeb metsast metsa? Kas mets koosneb ainult puudest? Kuidas on omavahel seotud muld ja sellel kasvavad taimed? Milline mets on mitmekesine? Millised on Eesti metsade tuntumad taime ja loomaliigid?

Õpime tundma Eestimaa metsade eluringi ja erinevaid puuliike, metsatüüpe. Vaatleme eri vanuses ja erineval viisil tekkinud puistuid, arutleme, kuidas inimtegevus mõjutab loodust.

Harilik mänd – päikesepuu 4.-6.klass

Palumännikus liivaluitel jalutades saame imetleda sihvakaid mände ja mõelda, kuidas sellisel vaesel pinnasel suudavad puud nii kõrgeks sirguda? Kelle või mille abi nad kasutavad? Programmi käigus selgub, miks ja millist puud võime julgelt päikesepuuks nimetada. Osalejad saavad tuttavaks meie kõige levinuma metsapuu hariliku männiga ja palumetsa levinumate taimeliikidega.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Elamise viis Karulas 1.-3.klass

Kuidas on elatud ajast aega kooskõlas loodusega, saadakse teada läbi erinevate tegevuste – kultuuripärandi bingo, terast leivani pildijada kokku panemine, aidas käsikiviga jahvatamine, puude, põõsaste ja ravimtaimede tundmaõppimine matkarajal Ähijärve ääres. Kuulatakse kohalikke muistendeid ja arutatakse, mida kõike pakub meile mets. Selgub, et eelmiste põlvede teadmised on väga väärtuslikud tänapäevalgi ning kultuuripärandi kandja on igaüks.

Eestimaa rahvuspargid 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Eestimaa rahvusparkide programm keskendub Eesti looduskaitse süsteemi tutvustamisele rahvusparkide näitel. Saadakse põgusalt tuttavaks kõigi 6 rahvuspargiga ning põhjalikult tutvutakse Karula rahvuspargi loodus- ja kultuuriväärtustega. Aktiivtegevuste käigus ehitatakse üheskoos rahvuspargi mudel ja mängitakse rollimängu. Rollimängu käigus saadakse teada erinevate sihtrühmade huvid ja vajadused kaitsealal.

Programm toimub eelistatult Karula rahvuspargi külastuskeskuses koos matkaga (3h) või koolis (2x 45 min).

Metsloomade olümpia 1.-3.klass

Mänguline programm, mille raames panevad osalejad oma võimed ja meeled proovile, võrreldes oma tulemusi meie metsloomadega. Programm on üles ehitatud tegevuspunktidena (nn mõõduvõtualad), kus liikumistegevus on lõimitud loodusõpetusega (loomade meeled, liikumisviisid). Programmi lõpus antakse osalenud rühmale diplom.

Elu (rikkus) püsib suhetel ja koostööl 4.-6.klass ja 7.-9.klass

Programmis õpitakse tundma liikidevahelisi seoseid aineringes ning elurikkuse seotust iga inimese eluga. Õpilased rühmitavad elurikkust, koostavad toiduahelatest toiduvõrgustikku, vaatlevad seoseid ökoloogilisel püramiidil asula näitel. Mõtestatakse looduse toimimise põhimõtteid jätkusuutlikkuse tagamiseks, võrdlus ringmajandusega. Peamised töömeetodid on paaris- ja rühmatöö koos aruteluga. Koostatakse aineringluse mudel.

Metsakooslused Perajärve metsarajal 4.-6.klass ja 7.-9.klass

Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.

Vällamäe matkaraja pinnamood ja elurikkus 7.-9.klass

Matkarajal liigutakse grupis, paaristööna õpitakse maastikul liikuma kaardi ja kompassiga. Vaadeldakse Vällamäe loodust, luuakse seoseid pinnamoe ning elurikkuse vahel. Tutvustatakse Haanja looduspargi väärtusi ning kaitsealal liikumise põhimõtteid. Igaüks loeb pulssi Vällamäe jalamil ja tipus ning analüüsitakse füüsilise koormuse mõju südametööle.

Taimede õpperetk metsas ja niidul 10.-12.klass

Programmis keskendume ökosüsteemide elurikkusele taimede näitel. Retkel vaatleme ja õpime tundma erinevaid taimeliike ja nende tunnuseid niidu- ja metsakoosluses, taimede kasutust meie igapäevaelus. Rühmatööna õpime kasutama määrajaid ja võrdleme kahe koosluse taimede liigirikkust.

Uurime raba 4.-6.klass ja 7.-9.klass

Programmis tutvuvad õpilased raba kui elukeskkonnaga ja õpivad tundma sealseid liike, nende kohastumusi ning omavahelisi seoseid. Programm avardab õpilaste silmaringi, arendab taju ja oskust märgata rabakoosluse eripära. Tutvustatakse looduse hüvesid, mida sood loovad ning soode hoidmise vajalikkust.

Sisalikuretk rabas 1.-3.klass

Uurimuslik õppekäik raba elustiku ja ökoloogiliste seoste tundmaõppimiseks. Õpilased kogevad matkates Luhasoo eripära ning saavad huvi tekitava elamuse. Nad õpivad tundma rabakooslust läbi arusisaliku silmade, tunnevad ära arusisaliku, teavad tema eluviisi, elupaika ja seoseid teiste liikidega.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Milleks meile puud? 1.-3.klass ja 4.-6.klass

Meil kõigil on metsaga oma side – see on koht matkamiseks, koriluseks, sportimiseks, õppimiseks või ka töötamiseks. Kuid kui palju me pöörame tähelepanu igale eraldiseisvale puule, kes metsas kasvab? Programmi käigus õpime põhjalikumalt tundma valitud eestimaiseid puuliike. Arutleme, millised seosed igapäevaelust tekivad osalejatel nende puudega ja mis oleks meie elus teisiti, kui puid üldse ei oleks.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Kuidas käbist saab puu? 1.-3.klass

Külastuskeskuse hoones, vanas käbikuivatis ja Oandu suures küünis uurime meie tähtsamaid metsapuid, nende vilju ja seemneid. Miks on vaja käbisid korjata ja kuidas käbi seest seemned kätte saab? Kuidas puude seemneid külvab loodus ja kuidas seda teevad inimesed? Metsaretkel otsime eri liiki puid, mõistatame nende vanust ja proovime arvata, missugune mets kasvas siin 80 aasta eest.

Kes elab metsa sees? 1.-3.klass

Läheme Lahemaa loodusradadele, et tundma õppida meie metsade elustikku – imetajaid, linde ja putukaid ning nende elukeskkonda. Oandu külastuskeskuse näitustel uurime, mida jutustavad jäljed ja pabulad, koljud ja kasukad. Kes metsas mida (keda) sööb? Metsaretkel otsime metsaelanike tegevuse jälgi ja saame teada, millist elupaika nad vajavad ja mis neid ohustada võib.

Lahtede maa – metsast mere äärde 4.-6.klass

Lahemaa on lahtede ja randade maa, see on suurepärane koht meie Läänemere ja ranniku tundmaõppimiseks, looduse ja inimtegevuse seoste leidmiseks. Tutvumine rannikuala loomastiku ja taimestikuga ning mereranna leidude otsimine ja määramine on tihti õpilastele esmatutvus mereelustiku liikidega. Pinnavormid ja rändkivid jutustavad siin Läänemere ajaloost.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Kohtume metsas! 4.-6.klass

Programm arendab looduse tundmist, seoste märkamist, grupitöö oskusi, keskendumist ning tähelepanu. Nii majandusmetsa kui ka loodukaitsealuse metsa mõtestatud külastamine võimaldab õpilasel ise uurida ja avastada seoseid inimtegevus ja looduse vahel.

Käbimatemaatika 1.-3.klass

Programm arendab looduse tundmist, märkamist ja seoseid, grupitöö kogemust, keskendumist ja tähelepanu. Programm aitab õpilasel ise uurida ja avastada seoseid enda, looduse ja matemaatika vahel. Arutelu lastega, et kõik eluks vajalik pärineb looduskeskkonnast, ning kui oluline on looduse tundmine.

Matkasellid Koiva-Mustjõe pärandmaastikul 1.-3.klass

Matkame Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ühes kõige maalilisemas paigas kahe suure jõe Koiva/Gauja ning Mustjõe ühinemiskoha lähistel. Siinset ümbruskonda ilmestavad jõeluhad, looduslähedane veisekarjatamine ning mitmekesine pärandkultuur.

Matkasellid Paganamaal 4.-6.klass

Paganamaa on orgude, järvede, mägede ja legendide maa. Matkame maastikukaitsealal matkasellile kohaselt – loodussõbralikult ja säästlikult. Harjutame maastikul nähtava kokku viimist kaardipildiga ning kompassi kasutamist. Avastame Lõuna-Eesti pinnavormide omapära: põikame sisse jäljehauda ja uhtorgu ning paneme vaatetornis proovile oma kotkapilgu.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Mitut moodi mets 4.-6.klass

Metsal on inimese elus palju erinevaid rolle ja mets võib olla väga eripalgeline. Programmi käigus võrdleme majandus- ehk tulundusmetsa ja põlismetsa ehk loodusmetsa, tutvustame majandusmetsa eluringi, metsas tehtavaid töid ja metsamehe ametit. Metsaretkel teeme põhjalikumat tutvust metsamulla, taimede ja metsahüvedega. Õpime kasutama metsameeste igapäevaseid töövahendeid.

Metsavete riik I kooliaste 1.-3.klass

Kevadel kihavad veekogud kahepaiksetest ja kõikvõimalikest putukavastsetest ning lausa kutsuvad oma asukatega lähemat tutvust tegema. Ristna külastuskeskuse õuel asuv suur tiik sobib selleks suurepäraselt. Programm pakub jahtimise põnevust ja kannatlikku uurimise-vaatlemise tööd. Õpime veepüügi tehnikaid, püüame ja vaatleme tiigis elavaid loomi ning võrdleme neid maismaal elavate loomadega.

Metsavete riik II kooliaste 4.-6.klass

Metsas on lisaks puudele peidus ka põnev veteriik- lodud, kraavid, ojad, jõed, järved ja tiigid. Kõik veesilmad kihavad kevadel kahepaiksetest ja kõikvõimalikest putukavastsetest ning lausa kutsuvad oma asukatega lähemat tutvust tegema.

Katsetame programmi käigus erinevaid võimalusi vee- elustikuga tutvumiseks- uurime vastavalt võimalustele, kes elavad tiigis, metsaojas, lodus või vett täis rattaroopas.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Mets meie meelte läbi 1.-3.klass

Elamuslik ja mänguline programm, kus pööratakse tähelepanu Eesti metsade levinumatele puuliikidele ning õpitakse neid tundma kõigi meelte abil. Õppetöös kasutatakse Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi õppekollektsiooni.

Meie metsade imetajad 1.-3.klass

Programmi käigus õpitakse meie metsade imetajaid ja nende eelistatud elupaiku. Vaadeldakse metsloomade jäljeridu. Õppetöös kasutatakse Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi õppekollektsiooni ning metsloomade topiste kogu.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Raba ohud ja rohud 1.-3.klass

Riisa raba õpperajal toimuval ringkäigul püüame mõelda ette, et näha oma tegude tagajärgi. Õpime, kuidas käituda looduses nii, et me ei ohustaks ennast, teisi inimesi ja looduses elavaid liike.

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

PROGRAMMID ON TÄITUNUD!

Millest jutustavad aastarõngad? 7.-9.klass ja 10.-12.klass

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?