Peaettekanded

Asko Lõhmus „Millist loodust vajab tulevik?“

Looduse taastamine on suunatud tulevikku, mis on mõnevõrra – ja kaugemas perspektiivis pigem kõvasti! – teistsugune, kui parimadki prognoosid ütlevad. Kuidas vältida looduse taastamisel Murphy seadust, et kõik, mis untsu saab minna, ka läheb? Tutvustan põhimõtteid, kuidas taastamise planeerimisel saaks arukalt navigeerida kuue suure tulevikumääramatuse valdkonna vahel, muuhulgas reeglite seadmisega kõige halvemate stsenaariumide vältimiseks.

Asko Lõhmus on Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor, kelle huvid ulatuvad liikide loodusloost tuleviku matemaatilise modelleerimise ja inimeste mõtlemiseni. Teadustöö kõrvalt on ta võimalust mööda panustanud Eesti loodust puudutavatesse otsustusprotsessidesse.

Teele Paluots „Mets kahe rolli vahel: vastuolust tasakaaluni“

Meie metsad on korraga nii kodu elurikkusele kui ka ressurss, millest sõltub inimeste heaolu. Kuidas aga leida tasakaal nende kahe rolli vahel, kui surve kasvab mõlemast suunast? Ettekandes otsime vastuseid, kuidas vastuolud võivad muutuda võimaluseks ja milline võiks olla metsa tulevik, mis toetab nii loodust kui ka inimest.

Teele Paluots (PhD) on metsaökoloog ja metsakorralduse tundja, kes on uurinud metsaelupaikade struktuuri ja dünaamikat ning kaitsealuseid liike. Ta töötab Riigimetsa Majandamise Keskuses metsaökoloogide juhina, ühendades igapäevaselt ökoloogilist teadmist praktilise metsamajandusega.

Mart Kiis „Kuidas viia looduse taastamise suured strateegilised sihid Eesti maastikele?“

Eestis on Kliimaministeeriumi juhtimisel algamas looduse taastamise kava koostamine. Kavaga seotakse lähiaastail tervikuks Eesti liikide ja elupaikade vajadused ning Euroopa sihid. Kuidas ühiselt luua Eesti loodusele parim plaan olukorras, kus riigil on prioriteete palju ning ressursse üha keerulisem leida? Ettekanne annab ülevaate riigi plaanidest ja nendega seotud võimalustest ning väljakutsetest.

Mart Kiis on Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht, kelle ülesanne on vedada eest riikliku looduse taastamise kava koostamist ning luua sünergiaid valdkonna osapoolte vahel. Mart on viimastel aastatel töötanud erinevates rollides avalikus sektoris, juhtides nii Euroopa Liidu poliitikaalgatuste läbirääkimisi kui siseriiklikuid protsesse Kliimaministeeriumis ja analüüsides Eesti keskkonnapoliitikat laiemalt Riigikontrollis. Tema tööd toetab magistrikraad bioloogias ning sügav huvi Eesti looduse ja seal toimuva vastu.

Mari Palolill „Kui mets saab märjaks aga argument jääb kuivaks – kaasamise õppetunnid“

Kuidas muutub looduse taastamine tehnilisest sekkumisest väärtuste konfliktiks? Kikepera märgade metsade taastamise plaan paljastas kohalike vastukäivad hoiakud – toetuse ja vastuseisu kõrvuti. Põhjused ulatuvad looduse kasutamise ja hoidmise eri tõlgendustest kuni varasemate pettumuste ja sügavate metsandustraditsioonideni. Kuidas ühendada riiklikud eesmärgid ja kohalikud reaalsused nii, et tekiks dialoog, mitte vastasseis?

Mari Palolill on geograafiharidusega kaasamispraktik, kes töötab Eestimaa Looduse Fondis ja Tartu Ülikoolis, keskendudes looduse taastamise otsuste ja kogukondade rolli ühendamisele. Mari kirg on luua ja läbi viia selliseid arutelusid ja otsustusprotsesse, kus ruum on õppimist toetav ja fookuses on kestlikud muutused.

Jarek Jõepera „Kui kummikutel pole enam mõtet. Käigud Öördi rappa“

Kuidas elad, Öördi? Olen uidanud sellel aastal mitmel korral fotokaameraga Öördi rabas ja jätnud sinna umbes 40 km jagu jala- ja räätsajälgi. Läbi väga erinevate soo- ja metsatüüpide, soonikute, tihnikute, lagedate, üle paisu, mille taga laiub Eesti kuulsaim „surnud mets“ koos veeväljaga. Ettekanne sellest, mida nende käikude jooksul nägin ja kogesin.

Jarek Jõepera on viimased 28 aastat töötanud fotograafina, millele on viimasel ajal lisandunud matkajuhi amet. Just metsad ja rabad on need paigad, mis tõmbavad teda kõige rohkem – mida kaugemal autodest ja raskemini ligipääsetavad, seda parem. Kaamera on tal alati kaasas, sest foto on sageli mälupildist detailsem ja ausam.