Video: Rändekaamera jälgis haruldast lindu
Tuulingu rannaniidul Haeskas on valgepõsk-laglede ränne kestnud juba üle kolme nädala. Selle aja jooksul on siin igal päeval peatunud korraga sadu ja tuhandeid linde, et rohtu näksida ja veidi puhata ning oma sulestikku kohendada. Vägev rändepäev oli 11. oktoobril, kui linnuvaatlejad loendasid Haeska linnutornist rannaniidul kokku 5500 valgepõsk-laglet. 15. oktoobri pärastlõunal aga laskusid lagled pooleteise tunni jooksul parv parve järel ja sel korral loendasin rändekaamera vahendusel kokku koguni umbes 7000 tiivulist.
Arktika lindude sügisrändel, aga ka kevadrändel, on linnuvaatlejad just valgepõsk-laglede arvukates parvedes märganud punakael-laglet, kes meil on väga haruldane eksikülaline ja üldse arvatakse maailmas seda liiki olevat kokku kuni 70 000 isendit.
9. oktoobril jälgisin rändekaameraga rannaniidule kogunenud ligi 600 valgepõsk-laglet ja üsna “linnumudru” servas, ennäe imet, toimetaski üks punakael-lagle – suur üllatus ja vedamine kümneks minutiks.
Ühel hetkel tõusis lagleparv korraks lendu ja maandus kuskile samale rannaniidule, aga punakaela ma enam üles ei leidnud. Arvatavasti sama lindu märkasid linnuvaatlejad siin rannaniidul veel ka 11. oktoobril. Küsimus, millele vastata ei oska, on – miks väga üksikud punakael-lagled peavad vajalikuks rändavate valgepõsk-lagledega liituda ja oma loomulikust rändeteest tuhandeid kilomeetreid lääne poole kalduda? Üksikud punakael-lagled satuvad rändel siia Matsalu lahe põhjakaldale pea igal sügisel.
Punakael-lagled pesitsevad Arktika Siberis Taimõri, Gydani ja Jamali poolsaare tundrates ning üle poole kogu populatsioonist rändab otseteed Rumeeniasse, ülejäänud osa talvitub peamiselt Bulgaarias ja Ukrainas.
Ainulaadse välimusega punakael-lagle on väike hani ja pesitseb tundras maapinnal ning väikesed kuni viiest pesast koosnevad kolooniad ehitatakse röövlindude pesade vahetusse lähedusse. Punakael-laglede pesitsus lumekakkude, rabapistrike ja karvasjalg-viude pesade lähedal pakub lagledele nende röövlindude abiga tõhusat kaitset kiskjate eest. Muidugi, raevukad röövlinnud kaitsevad sissetungija eest ju ikka enda pesa, aga kui laglede pesad on lumekaku pesa lähedal, siis päästab lumekaku võitlus polaarrebasega või mõne muu elukaga ka nende pesad halvimast. Kui kakkudel, pistrikel ja viudel on rohkem pesi, siis ka punakael-lagledel jääb rohkem poegi ellu. Punakael-lagled ikka oskavad elada karmis Siberis.
Paistab, et valgepõsk-laglede rände tippaeg on möödas, paaril viimasel päeval on neid siia rannaniidule jõudnud vähesel arvul või siis ei soosi ilm parasjagu rännet. Aga kus on suur-laukhanede hordid? Pole neid näinudki. Kas nad on alles tulekul või läksid nad sel korral siit rannaniidust mööda või siis hoopis üle?
