Mikk Marran: „Peame taastama looduse tasakaalu ja ühiskondliku mõistmise.”
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe Mikk Marrani avakõne RMK looduskaitsekonverentsil “Elupaikade taastamine ja kaitse” 30. oktoobril 2025.
Head kolleegid, tere hommikust ja tere tulemast RMK looduskaitsekonverentsile!
Mulle meenus, et kolm aastat tagasi avasin sama konverentsi Narvas. See oli minu kolmas tööpäev RMK-s — ja ütlen ausalt, kõhe tunne oli. Ma ei tundnud peaaegu kedagi, teemad olid uued, ja mitmeid konverentsil kõlanud termineid pidin hiljem guugeldama.
Täna on olemine juba parem. Näen palju tuttavaid nägusid ja tunnen end juba päris hästi selles suures ja põnevas maailmas, mida nimetame looduskaitseks. Praeguseks ma vähemalt tean, mida ma ei tea – known unknowns, nagu USA kaitseminister Donald Rumsfeld seda kunagi sõnastas.
Head kuulajad, RMK arengukavas oleme seadnud üheks oluliseks suunaks elurikkana hoitud looduse. See pole pelgalt sõnakõlks – looduskaitsetööde tegemine kaitsealadel ja elupaikade taastamine on kindlasti üks RMK tugevusi. Ja nii peabki olema, sest meie hallata on ligi 75% Eesti maismaal asuvatest kaitsealadest.
Kui vaadata tagasi RMK poolt tehtule, siis on põhjust olla uhke:
- Selle aasta lõpuks on taastatud 27 000 hektarit märgalasid
- Endistest turbakaevandusaladest oleme sood taastanud ligi 4000 hektaril
- Poollooduslikke kooslusi oleme taastanud 5000 hektaril
- Ja 588 kilomeetrit jõgesid ja ojasid on taas vee-elustikule avatud
- RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustab igal aastal ligi 300 000 lõhe, tuura ja siia noorkala. Uues ebapärlikarbijaamas on kasvatamisel üle 6000 pärlikarbi.
Tulevikku vaadates – tööd jätkub. Järgnevatel aastatel on plaanis:
- vähemalt 500 km ulatuses jõeliste elupaikade avamist,
- vähemalt 20 000 ha märgalade taastamist,
- kuni 1000 ha poollooduslike koosluste taastamist,
- ning lisaks 3000 ha endiste kaevandusalade taastamist.
RMK-l on selle kõige jaoks olemas kogemus, tahe ja rahastus. Ja muidugi koostööpartnerid, kellest väga-väga paljud on täna siin – kes laval esinemas, kes saalis kuulamas. RMK korraldab looduskaitsekonverentsi kolmandat korda ja on suur rõõm, et oleme täiesti sundimata siia kokku saanud selle valdkonna tipptegijad, keda huvitab, mida uut on taastamistööde osas jagada teistel ekspertidel.
Looduskaitsetööd pole aga kitsalt erialainimeste huviorbiidis, ka avalik tähelepanu on aasta-aastalt kasvanud. Sellega seoses on meil minu vaatest mitu väljakutset:
Esimene väljakutse: taastamistööde tulemuslikkuse seire. Kui me ei suuda usaldusväärselt näidata, mis pärast tööde lõppu looduses muutub, on keeruline inimestele selgitada, miks see kõik oluline on. Me peame sellele rohkem tähelepanu pöörama ja see on ka energeerika- ja kliimaministri soov.
Teine väljakutse: teaduslikud erimeelsused. Nii nagu metsanduses, nii on ka taastamisküsimustes mõnikord tunda lõhet eri ülikoolide teadlaste vahel. Ja vahel tundub, et need vaidlused pole enam ainult teadmiste, vaid väärtushinnangute üle. Ma ei tea, kas juurpõhjus läheb tagasi aastasse 1951 või on see kusagil mujal.
Kolmandaks väljakutseks on erimeelsused kogukondade esindajatega, kes ei poolda taastamistöid oma koduvaldades. Mõni ütleb, et soode taastamine on metsade uputamine ja läheb vastuollu talupojamõistusega.
Vahel tundub mulle, et “metsasõda” on vaibunud, aga asemele on tulnud “soode sõda”.
Meie ülesanne ei ole taastada mitte ainult looduse tasakaal, vaid ka ühiskondlik mõistmine – miks me midagi teeme, kelle heaks ja mis hinnaga. Selleks tuleb anda aega, kui vaja, võtta hoog maha ja veenduda, et kohalik kogukond on saanud oma muredele põhjalikud vastused. Me ei saa taastada elupaiku, kui samal ajal lõhume usaldust, kui suurendame ühiskonnas lõhestatust. Palun igaühel siin konverentsil mõelda, kuidas just teie saate selle lõhestatuse vähenemisele kaasa aidata.
Aeg-ajalt tundub mulle, et metsamajanduse ja looduskaitse vastandumise küsimus on igavene ja siin lähenemist ei toimu. Olen RMK juhina siiski mõõdukalt optimistlik – RMK-s on olemas mõlemad pooled, tohutu ekspertiis ja me teeme igapäevaselt tegevusi, et seda ekspertiisi ühise laua taga kasutada. RMK-s asjad liiguvad.
RMK uue strateegia eesmärk on lihtsustatult see, et me jätkame metsade majandamist ja kvaliteetse materjali turule toomist, aga teeme seda nii, et mõju loodusele oleks võimalikult väike. St me peame tähelepanelikult vaatama, kuidas me oma metsi majandame. Me ei saa rääkida elurikkusest ainult kaitsealadel, kui samal ajal majandatav mets seda eesmärki ei toeta.
Hea meel, et me ka päriselt teeme seda. Näiteks oleme loonud metsaökoloogide tiimi, kelle ülesanne on toetada metsamajandajaid parimate otsuste tegemisel. Nende abil jälgime kaitstavate liikide elupaiku, vanade metsade osakaalu ja loodusväärtuste säilimist.
Loodame, et metsaökoloogide ja ökoloogiliste mudelite kaasamine viib meid uuele kvaliteeditasemele – nii, et meie tulevikumajad on puidust, aga metsad on elurikkamad kui varem.
Daamid ja härrad, kõik see, millel ma peatusin – taastamine, seire, koostöö ja mõistmine – ei sünni iseenesest. Need saavad teoks tänu teiesugustele tarkadele inimestele. Ma väga loodan, et RMK looduskaitsekonverents saab kaasa aidata, et teie teadmised ning kogemused leviks veel jõudsamalt ja me saaksime rajada kodud liikidele, kes neid vajavad.
Soovin teile põnevaid arutelusid ja uut inspiratsiooni.
Aitäh ja head konverentsi!
