Tänase päeva pühendame meestele, külasta riigimetsa mehiseid paiku
19. november, rahvusvaheline meestepäev on kõigiti sobilik, et seada sammud riigimetsa ja külastada sealseid mehiseid paiku. Panime ritta tosin soovitust RMK põnevatest radadest ja kohtadest, mida külastades võiksid mõelda tuttavatele sama nime kandvatele meestele; oskustele, mis tavaliselt on meeste pärusmaaks ning meestega seotud ajaloolistele sündmustele.
Külasta riigimetsa mehiseid paiku!
Äärmiselt vaheldusrikka maastiku ja loodusega rada kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oose ning viib matkaja ka Jussi nõmmele. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega. Raja algus ja lõpp on Koersilla parklas.
Lõbusa nimega lõkkekoht asub Eesti ühe kaunima ja tuntuma raba – Kakerdaja raba – ääres ning on igati sobilik paik vahepeatuseks mööda Kakerdaja loodusõpperada kõndides. Oma nime on lõkkekoht saanud vanasti seal asunud Nokko talu järgi.
Alutaguse rahvuspargis, Muraka soostikus, Rüütli lõkkekoha läheduses asuvas vaatetornis avaneb suurepärane vaade Rüütli rabale, mudamülgastega jäänukjärvele ja soosaartele. Soos peatuvad oma rännuteel haneparved ja sookured. Mõnikord võib näha tiirutamas kalju- ja kalakotkast ning rabapistrikku.
Kaiu järve põhjaosas, Tammeluha vahetus läheduses asuv Kalamehe lõkkekoht sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui ka jalutamiseks vahelduva reljeefiga metsades või suundumiseks Tammeluha matkarajale.
Tenno lõkkekoht sobib oma asukoha tõttu linnalähedase puhkuse veetmiseks. Seda ilmestavad omavahel ühenduses olevad süvendatud tiigid, millest saab üle sildade kaudu. Lõkkekohast algab ka Tüki rattarada.
Võhandu jõe kaldal asuv Leevi lõkkekoht sobib hästi hilissügisese pikniku pidamiseks. See on ka kanuumatkajate lemmikkoht.
Alumati lõkkekoht asub samanimelise väikese metsajärve ääres. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine võib veidi keeruliseks osutuda, kuna künkad varjavad hästi laagripaika ja järve ennast. Kui see on aga üles leitud, avaneb silmale meeldiv üllatus, sest koht on oma olemuselt äärmiselt armas.
Metsavenna lõkkekohti on riigimetsas koguni kaks – Võrumaal ja Järvamaal. Selles, Järvamaa Metsavenna lõkkekohas on võimalik end tagasi mõelda aega, kui paljud inimesed olid sunnitud metsas elama. Õnneks ei pea nüüd enam lõkkesuitsu varjama, vaid võib rahulikul Saarjõe äärses paigas aega veeta. Lähedalasuv Eesti Skautide Ühingu püstitatud mälestusmärk süvendab veelgi endisaegsete sündmuste tähtsust. Matkasellidel on võimalik minna Saarjõe õpperajale, mille läbimiseks peaks varuma kuni 4 tundi.
Tillniidu lõkkekoht asub endise Tillniidu metsavahitalu hoovil. Talu eluhoone varemed on siiamaani püsti. Kena kõrvaline koht metsapikniku pidamiseks.
Äsja remondist tulnud puhkekohas Nõva lähedal saad minna avastama Keibu lahe liivaranda ja merre suubuvaid jõesuudmeid, mis oma asukohta muudavad. Keibu lahe ääres kasvatab meri jõudsalt maad juurde, siin on esindatud kõik luitetüübid: eelluited, valged luited, hallid luited, rusked luited kukemarjaga ja metsastunud luited. Metskonna puhkekohas saavad mere äärde mööda laudrada ka need inimesed, kel on raske omal jalal liikuda või kes lükkab lapsevankrit. Teile mõeldes viib laudrada, mille ääres on pingid, otse rannale välja ja merelained ei jää imetlemata.
Meretuulte eest varjatud lõkkekoht männimetsa veerel Kärdla lähedal. Lõkkekoha vahetust lähedusest Autobaasi teelt on lihtne siirduda Kärdla matkarajale, mis sobib hästi nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks. Raja läbimiseks kulub umbes tund.
Suurepärast koormust pakkuv tõusude ja langustega matkarada on läbitav 2 ja 3 km ringina. Rada on korralikult tähistatud ja sobib ka võistluste pidamiseks. Pärast jalutuskäiku või sportimist saad pidada pikniku Leemeti metsaonnis.
