RMK hirvekaamera on tagasi: jälle saab reaalajas jälgida Saaremaa punahirvede tegemisi

Uudis
24.11.2025

Taaskord jõuab Saaremaal Tehumardi kandis igapäevaselt otse-eetrisse hirvekaamera. Oma kolmeteistkümnendal hooajal näeb hirvede tegemisi senisest parema pildi ja heliga.

Loomi võib kaamera valvsa silma all olevale söödaplatsile ootama hakata hämaruse saabudes – paar päeva tagasi jalutasid hirved sealt läbi juba veidi enne kella viite. Juba on söödaplatsil nähtud nii hirvepulle, -lehmi kui ka vasikaid, korra liikus seal metskits ning ka rebane on käinud uudistamas, mida seekord siis ninaesiseks pakutakse. Hirvede ja porgandeid sööva rebase rõõmuks serveeritakse söödaplatsil sarvekandjate pilti meelitamiseks endiselt porgandeid.

Ilmade jahenedes on kaamera vaatevälja saabumas kindlasti arvukamalt hirvi ja väga võimalik, et teisigi metsaelanikke. Eelmise hooaja jälgijail on arvatavasti meeles põnevad kaadrid aasta algusest, mil korraga sai kaamerast näha nii hunte kui ka hirvi. Sealjuures suutsid hirved tõeliselt üllatada, lastes võsavillemite juuresolekul kuuldavale väga veidra heli – justkui toksiks keegi puupulki üksteise vastu.

Zooloog Tiit Hundi sõnul polnud Eesti hirveuurijad ja terioloogid säärast heli varem kuulnudki, kuid tõenäoliselt hoiatasid nad sel moel hunte: „Pole mõtetki rünnakut üritada!“ Hiljem on hirved sarnast heli kuuldavale lasknud omavahelisel arveteklaarimisel.

Tiit Hunt hoiabki hirvekaameral silma peal ning kirjutab eredamatest vahejuhtumistest blogilugusid, mida saab lugeda RMK kodulehel.

Kaamerapilti hirvede tegemistest saab jälgida RMK YouTube`i kanali otseülekannete lehel https://link.rmk.ee/hirvekaamera. Hirvekaamera vahendab pilti Youtube´i kanali kaudu kuni aprillikuuni.

Seltskond hirvelehmi kaamera ees
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026