Erko Soolmann: RMK mudel on hoida palgal teadmisi, teenuseid on efektiivsem tellida
RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni ütles intervjuus Vikerraadiole, et organisatsioonis on eeskätt vaja hoida teadmisi ja tööde juhtimisoskust, vajaminevaid teenuseid on efektiivse rahakasutuse vaates mõistlik sisse osta.
Erko Soolmanni intervjueerisid ajakirjanikud Kirke Ert ja Taavi Libe.
Eile tuli sõnum, et RMK on järgmine riigiasutus, kes teeb koondamist ja teeb oma tööstruktuuri ümber. Kuni 75 inimest koondatakse, see tähendab päris põhjalikku asutuse struktuuri läbivaatamist. Mis siis senise töö puhul ei toiminud?
Alustan laiemalt. Täna riigimetsa heaks töötab hinnanguliselt 6500 inimest, kellest vaid väga väike osa – ca 10%, 650 inimest – on RMK palgal. Reeglina me teeme metsakasvatuslikke töid, aga ka looduskaitsetöid ja külastuskorralduse töid oma koostööpartnerite ehk teenusepakkujate abiga. RMK palgaliste töötajate roll eelkõige on neid töid hästi kavandada, planeerida ja juhtida.
Nüüd see muudatus puudutab kitsamalt metsakasavatusetöid, mida võib laias laastus jaotada kolmeks erinevaks võtteks. Need on kõik manuaalsed, füüsilised tööd, mida tehakse metsa esimese 20 eluaasta jooksul. Metsa kasvama panek ja noore metsa hooldamine hõlmab endast istutustöid, mida riigimetsas tehakse igal aastal umbes 10 000 hektaril 20 miljoni taime istutamisega. Kõige suurema töömahu moodustavad võsasaetööd ehk selle istutatud taime ümbert tuleb järgmistel aastatel käia konkureerivat taimestikku eemaldamas, et kujundada liigilist koosseisu. Ja seda teeme aastas umbes 50 000 hektaril.
Ehk sellised on need metsakasvatustööd, kus me täna juba hangime seda tööd või teenust mahult sisse umbes 80% ulatuses turult. Eraturg on väga hea koostööpartner, seal on väga head tugevad tegijad. Ja see ülejäänud 20% on praegu teostatud RMK enda palgaliste raietöölistega, keda täna on RMK-s 82. See antud muudatus puudutab nüüd umbes 70 raietöölist, kelle me soovime suunata ümber nii, et nende jaoks ei muutuks töö, vaid muutuks töö vorm. Näeme neid ka pigem meie heade koostööpartneritega teenuse osutamisel. Aga kindlasti on ka neid, kes lähevad pensionile.
Kas see tähendab, et seda teenust sisse osta on odavam, kui inimesi palgal hoida?
Seda muutust analüüsides või hinnates on mitu erinevat lähtekohta. Esiteks, kui me täna peaksime alustama RMK-s nullist, siis me korraldaksime tööd kohe täielikult selle teenuse sisse ostmisega. Seetõttu, et eraturg on toimiv, töötab ja suudab olla efektiivsem, kui RMK seda täna on. Ehk see teenus on turult ostes meile hinnanguliselt umbes 600 000 eurot aastas soodsam. Lisaks võimaldab see meil keskenduda rohkem tööde juhtimisele, et hoida fookust just nende tööde hoolikal kavandamisel.
See on nüüd teine suurkoondamine RMK-s. Need põhjendused on aktsepteeritavad. Aga kas järgmisel aastal kontorite poole pealt saavad ka inimesed sule sappa? Et põllul rügavad päris töö tegijad jääksid ikkagi alles ja Eesti metsa tulevik saaks garanteeritud.
Nagu ma ütlesin, et muudatuse üks sisu on see, et me saaks keskenduda tööde paremale juhtimisele, kvaliteedi hoidmisele ja strateegilisele vaatele. Seda know-how‘d tahame hoida oma organisatsiooni sees palgatöötajate abil. Kõik need teenused, kus täna erasektor on efektiivsem ja vastab meie kvaliteedinõudmistele – mida ta täna on – tasuks sisse osta.
Kriitikud on juba öelnud, et raiemehi saab saata kõikjale, kus parasjagu vajadus. Kas erasektor suudab kõiki Eesti piirkondi katta?
Meil on täna see kogemus ja kõik näited olemas, kuna 80% ulatuses me seda teenust sisse ostame. Meil on ka täna väiksemaid sae- või raietööliste brigaade, kes on väga piirkondlikud ja suudavad seetõttu pakkuda ka soodsamat hinda. Võib öelda, et meil on regionaalselt selliseid piirkondi, kus jäävadki olema väga väikesed koosseisud.
Kas keerukamate tööde puhul ei hakka töö kvaliteet kannatama?
Muudatuse üks suurem ja laiem vaade on liikuda metsakasvatuses kompleksteenuse või täisteenuse juurde.
Eesmärk on luua tugevamad koostööpartnerid kui täna. Täna hangime üksikuid teenuseid, olgu selleks istutusteenus või võsasaeteenus, eraldiseisvalt avatud hangete korras sisse. Need on üldjuhul ühe-kahe aastased lepingud. Töövõtjatega suheldes oleme saanud kinnitust meie mõttele, et võiksime liikuda pikematele lepingutele ja teha kompleks metsakasvatusteenuse mahud, kus tehakse võsasaetöid, metsaistutusteenust aga ka metsakaitselisi tegevusi, et ühes piirkonnas oleks aastaringne koormatus olemas. Selles suunas järgmised sammud ka teeme.
Kui nüüd paljudest töötajatest saavad lepingulised partnerid, kas siis läheb suureks OÜ-tamiseks?
Oleme koostöös meie hea partneri Luua Metsanduskooliga loonud õppeprogrammi, kus antakse ettevõtluse baasteadmised. Luua Metsanduskoolis on RMK ettevõtlusakadeemia, umbes 66 akadeemilist tundi, mis annab väga head teadmised ettevõtte alustamiseks, käivitamiseks ja elus hoidmiseks. Selle sektori spetsiifilise teenuse hinnastamine, teenuse pakkumine, sisemise tasuvuse ja juhtimise arvestusega seonduvad teemad on seal kaetud. Raietöölistel saab programm läbitud veel enne aasta keskpaika, kui meil toimub see töömuudatus. Eesmärk on, et nad saaksid sujuva ülemineku ja maksimaalse toe meilt. Väga palju raietöölisi on juba registreerinud – 18 . Muidugi raietööliste keskmine vanus on 54 aastat, ehk väga paljud neist on täna pensioniealised või peagi jäämas, mis tähendab, et ilmselt palju otsustavad jääda pensionile või jääda teenust pakkuma erasektorile. Lahendusi on erinevaid.
Kõige ambitsioonikam ei tundu olevat, kui 75st 10 on hea number. Milline see raiemeeste vastuvõtt sellele uudisele on olnud?
Meil on olnud väga toetavaid raietöölisi, kes on huvi üles näidanud ja registreerinud ennast ettevõtlusakadeemiasse. Personalijuht on teoreetiliselt öelnud, et see võiks olla 7 protsenti, täna oleme üle 10 protsendi (Täpsustus: teisipäeva hommikuks oli registreerunuid 18). Ilmselt võib arvata ka seda, et võetakse teisi raietöölisi juurde ja tekib suurem meeskond ühemehe ettevõtte asemel.
