Maahommik käis uurimas, kust saab mets alguse
Laupäeval, 14. veebruaril ETV eetris olnud Maahommikus korjasid saatejuht Kerli Dello ja taimlajuht Margret Ruuto üheskoos Kullenga männiseemlas käbisid, et anda televaatajaile aimu, milliseid töid tehakse riigimetsa kasvatamise nimel.
Dello ütles, et on Rakvere kandi elanikuna aastaid Kullengalt mööda sõitnud ja mõelnud endamisi, et mis mets see küll on, mis sedasi aia sees kasvab. Nüüd on tal vastus olemas ja tema vahendusel sai ka Eesti rahvas tundma salapärase „metsa“ tagamaid.
Kust saab mets alguse?
Kuna mets saab alguse seemnest, andis Margret Ruuto Kerlile ja seeläbi ka televaatajaile üksikasjaliku selgituse, mida RMK teeb hea ja kvaliteetse männiseemne kasvatamise ja varumise nimel. Ühine näitaja on männiseemlal ning õunapuuaial ka – mõlemaid puid lõigatakse selleks, et puuvõras jaguks ruumi ja valgust. Samuti selleks, et puud väga kõrgeks ei kasvaks ning oleks lihtsam saaki koguda.
Käbikorje algab novembrikuus ning kestab seni, kuni kevadpäike käbisoomuse lahti lööb.
Margret Ruuto selgitas saates ka, kuidas valitakse puid seemlasse – tegemist on parimate omadustega puudega. Seemla eluiga kestab ligi 40 aastat, seejärel rajatakse uus. Tootvad seemlad Kullengal on 15 kuni 16 aasta vanused, aga on ka noori seemlaid, kust käbisid veel varuda ei saagi.
Sel hooajal on RMK varunud juba 50 000 liitrit männikäbisid ning teist sama palju on kavas veel varuda.
Riiklik seemnevaru mitmeks aastaks
Maahommik näitas saates ka seda poolt, mis saab käbidest pärast kogumist – Eesti ainsas käbikuivatis need kuivatatakse, lüditakse, puhastatakse seemned tiibadest ning seeme sorteeritakse. Seemneid hoiustatakse külmikus mõõdukate külmakraadide juures suurtes plastmasskanistrites.
Lisaks männiseemnetele varub RMK ka kuuse, sanglepa ja arukase seemet. Seemneid varutakse põhimõttel, et männiseemneid jaguks kolmeks-neljaks aastaks, kuuseseemet seitsmeks-kahekaks ning kase- ja sanglepa seemet kaheks aastaks. Seemnevaru peab katma seemnevajaduse ka nendel aastatel, kui puud seemneid ei kanna, neid on vähe või on seemned kahjustunud.
Aitäh Margret Ruutole ja taimekasvatusjuhile Aivo Varesele, kes Margretile kaamera taga taustajõuna igati abiks oli.
