Kohtumine Põltsamaa vallas: selgitused, küsimused ja järgmised sammud
RMK looduskaitseosakond kohtus Põltsamaa valla esindajate, kohalike elanike ja partneritega, et arutada kavandatavaid märgalade taastamistöid Alam-Pedja looduskaitsealal. Kohtumise algatas RMK, kuna valla esitatud seisukohakirjas oli palju küsimusi protsessi kohta ja ka muresid võimalike mõjude osas.
Arutelu keskmes oli eelkõige Kirna taastamisala, mille projekteerimine on jõudnud lõppjärku. Valla tagasisides esitati keskkonnamõjude eelhindamisega seotud küsimusi ja väljendati hirmu, et taastamistööd võivad põhjustada ulatuslikku üleujutust. Just nende teemade selgitamiseks me kohale läksimegi.
Põltsamaa vald on piirkond, kus märgalade taastamist on tehtud juba varem. Näiteks on töid toimunud Aidu looduskaitsealal ning Soosaare rabas, kus taastamist viis läbi Eestimaa Looduse Fond. Tänaseks on Põltsamaa vallas ja selle lähiümbruses taastatud ligi 2400 hektarit märgalasid ning lähiaastate suurem fookus on Alam-Pedja looduskaitsealal, sealhulgas Kirna piirkonnas.
Kohtumisel andis Keskkonnaameti esindaja ülevaate sellest, kuidas kujunevad riigi eesmärgid märgalade taastamisel – alates elurikkuse ja kliimaeesmärkidest kuni konkreetsete kaitse-eeskirjade ja projektideni. Samuti selgitati rollijaotust: Keskkonnaamet on kaitsealade valitseja, RMK korraldab riigimaadel looduskaitsetöid ning erinevad partnerid osalevad nii planeerimises kui elluviimises.
Kirna taastamisala puhul oli peamine küsimus veerežiimi muutus ja sellega seotud riskid. Selgitasime, et taastamistööd projekteeritakse viisil, mis välistab mõju eramaadele, taristule ja majandusmetsadele. Selleks kasutatakse nii maapinna mudeleid kui ka kogenud projekteerijaid, kes tegelevad igapäevaselt kuivendussüsteemidega. Oluline on ka see, et vastutus võimalike soovimatute mõjude eest jääb alati RMK-le.
Kirna projekti puhul jäävad näiteks olulised piirikraavid avatuks ning ei muudeta teede läbitavust ega pärandniitude hooldustingimusi. Need on konkreetsed tingimused, millega on projekteerimisel arvestatud.
Kohtumisel kõlas ka kriitilisemaid hinnanguid, sealhulgas arvamus, et märgalade taastamine võib olla ebamõistlik rahakasutus. Sellised seisukohad on mõistetavad ning nende üle arutlemine on oluline osa protsessist. Märgalade taastamine ei ole eraldiseisev tegevus, vaid tuleneb riiklikest ja rahvusvahelistest kohustustest hoida elurikkust ning parandada ökosüsteemide seisundit. Praktikas tähendab see, et taastamistööd on vajalikud, et saavutada kaitse-eesmärke, mis on juba varem kokku lepitud.
Sageli küsitakse ka, mis saab metsast pärast veerežiimi muutmist. Senine kogemus näitab, et kuigi muutused toimuvad, ei tähenda see metsade massilist hukkumist. Varasemate taastamisalade põhjal on puistute keskmine suremus jäänud umbes 4% juurde, mis viitab pigem looduslike protsesside taastumisele kui ulatuslikule kahjustusele. Kirna ala puhul on metsad perioodilise kõrgveega harjunud, sest need asuvad Pedja ja Pikknurme jõe lammil, mistõttu on hukkumise risk veelgi väiksem.
Lisaks arutati kohtumisel ka laiemalt koostöö ja infovahetuse küsimusi. Arutelu käigus lepiti kokku mitmes edasises sammus, sealhulgas infovahetuse parandamises ja täiendavate selgituste andmises valla otsuste tegemiseks.
Kirna märgade metsade taastamisega seotud korduma kippuvad küsimused ja vastused leiab siit.
Kohtumine andis RMK-le selge tagasiside: ka siis, kui projekt on sisuliselt läbi töötatud, ei pruugi selle eesmärgid ja mõjud olla kohalikele piisavalt arusaadavad. Just sellised arutelud aitavad neid lünki täita ja aitavad kaasa paremate lahenduste leidmisele.
Sellest tulenevalt on RMK-l plaan edaspidi alustada suhtlust kohalike omavalitsustega juba varasemas etapis – enne projekteerimise algust. Nii on võimalik selgitada kavandatavate tööde eesmärke, tutvustada protsessi ja arvestada juba alguses kohaliku teadmise ja ootustega. Samuti aitab see ennetada väärarusaamu ning leida varakult üles inimesed ja kogukonnad, keda kavandatavad tegevused kõige enam puudutavad.
Põltsamaa kohtumine näitas, et avatud ja sisuline arutelu ei lahenda kõiki küsimusi korraga, kuid on vältimatu eeldus, et erinevad osapooled saaksid üksteisest aru ja edasi liikuda.
