VIDEO: Põlulas on marjade küpsemise aeg
Riigimetsa Majandamise Keskus kasvatab metsa kõrval ka ebapärlikarpi ja ohustatud kalaliike – lõhet, siiga ning tuura, eesmärgiks taastada hävinud või nõrku kalapopulatsioone. Enne aga, kui RMK Põlula kalakasvatuskeskuse kala vedamiseks mõeldud autorongid saavad veekogude äärde sõita, et oma kasvandikud iseseiva elu peale saata, kulub palju hoolt ja vaeva. Alanud aastal näitavad kalakasvanduse töötajad oma töö köögipoolt ja kõigil on võimalik kalade kasvamisele kaasa elada.
Praegu, varakevade hakul, on lõhe ja siiamarja küpsemise ja valmimise aeg. Kalamarja kogutakse ja viljastatakse tavaliselt novembris – seda protsessi näitame aasta lõpus. Põlulas on praegu inkubeerimisel lõhe ja siia mari. Väljast – veekogudest ja teistest kalakasvandustest – saadud mari on hoiul karantiinihoones. Põlula enda lõhede sugukarja järglased kasvavad haudemajas.
Lõhe mari ja koorunud vastsed on haudekastide põhjas, siiamari küpseb rahulikult pudelites pööreldes. Marja ja vastsete vahelt voolab läbi Lavi allika vesi, mis on kalakasvatuskeskuse elushoidev jõud.
Kogutud siia mari on helekollane ja lõhe oma oranž, väljanägemiselt tilluke pallike. Mari viljastatakse niisaga ja pannakse kastidesse või pudelitesse inkubeerima. Marja tuleb igapäevaselt noppida, et hukkunud marjaterad eemaldada. Surnud marjale võib tekkida hallitus, mis levib kiiresti teistele teradele. Ühel hetkel ilmuvad marja keskele kaks musta täppi – tulevase kala silmad. Seda arengufaasi nimetatakse silmtäpi staadiumiks. Need marjaterad, mis ei viljastunud, muutuvad lõpuks valkjaks ning need korjatakse igapäevatöö käigus välja. Marjaterade arvu üle peetakse arvestust, algne kogus määratakse mahumeetodil ning sellest võetakse maha kõik hukkunud marjaterad. Nii on kogu aeg täpselt teada, kui palju lõhe ja siia marja Põlulas inkubeerib.
Nii lõhe kui ka siia areng ei sõltu üksnes päevade arvust, vaid kogunenud soojusest. Seda mõõdetakse kraadpäevades – see näitab, kui palju soojust on marjale aja jooksul kogunenud. Mida soojem on vesi, seda kiiremini vajalik soojushulk täis saab ning seda kiiremini toimub areng ja jõuab kätte koorumise aeg. Seetõttu mõõdavad kalakasvanduse töötajad igal hommikul ja õhtul marjaanumates oleva vee temperatuuri, et prognoosida koorumise aega.
Koorumisel tungivad vastsed marjateradest välja ning eraldunud kestad tuleb veest eemaldada. Seda tehakse õrnalt vett liigutades sõela ja luigesule abil. Luigesulg on marjaga töötamiseks sobiv vahend, sest see on väga pehme ja painduv, ei vigasta elusaid marjateri. Seetõttu hoiavad Põlula töötajad suvel rannas liikudes silmad lahti – kui sobiv sulg silma jääb, võetakse see kaasa ja enne kasutamist desinfitseeritakse.
Praegu on marja koorumine täies hoos. Nii lõhe kui ka siia puhul tuleb vastne marjaterast välja koos nähtava rebukotiga kõhu all. See on tema esimene „toidupakk“, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid edasiseks arenguks. Alles siis, kui rebukott on peaaegu täielikult imendunud, hakatakse kalamaime söötma. Sellest räägime juba järgmisel korral.
Vaata videot
