VIDEO: Sarved kukuvad, šaakal ja muud juhtumised 

Blogi
24.03.2026
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Hirvedel on käes sarvede heitmise aeg, mis saab tavapäraselt hoo sisse märtsi alguses. Päris viimased väikesed sarvekesed võivad noortel pullihakatistel pudeneda peast aga isegi maikuu esimestel päevadel. Nii võimegi praegu kaadris porgandikasti juures kõrvuti näha pulle, kellel on peas juba ligi kümnekonna sentimeetri pikkused karvased sarvemügarad, ja neid, kel on alles veel vanad “ehted”. 

Esimesed kaks ühe sarvega pulli ilmusid hirveplatsile 26. veebruari hilisõhtul, ühel neist oli peas viie haruga parempoolne ja teisel seitsme haruga vasakpoolne sarv. Sarvede langemise aeg oli alanud ja “sarvelisi” on nüüd siinkandi metsad täis nagu seenelisi sügisel. Videost saame näha, kuidas ja kuhu läksid kolm sarve, mis seni on hirvede peast pudenenud otse-eetris siinsamas hirveplatsil – üks läks omal viisil vasakule ja teised kaks sai jahindusspetsialist Risto Rist.  

Kahtlane on, kas selle hirvekaamera hooaja lõpetuseks saame hirveplatsil traditsioonilist sarvenäitust teha, sest kaadrivälised sarved platsi ümbruses nopitakse lihtsalt ära. Õnneks on aprilli keskpaigani veel ka aega. 

Videos õnnestus tabada kahel korral ka, kuidas hirv sarvest ilma jääb. Naljakas on vaadata, kuidas vahetult pärast teise sarve kaotust tekib hirvedel segadus ja nad ei oska kuidagi oma pead hoida. See läheb neil siiski üsna kiirelt üle.  

Püüan meenutada, millised loomaliigid on seni üldse aegade jooksul hirveplatsi külastanud peale punahirvede. Meenuvad põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, hunt, mäger, metsnugis, orav, halljänes, valgejänes, leethiir, suur-karihiir ning koduloomadest koer ja kass.  

9. märtsi hilisõhtul lisandus sellesse nimistusse uus liik – šaakal. Teada on, et šaakal jäi Saaremaal Sõrves rajakaamera ette esimest korda juba 2014. aastal ning alles möödunud aastal fikseeriti Saaremaal ametlikult esimene šaakali pesakond. Ainult hirveplatsil kohatud šaakal ise teab, kust ta siia sai – on ta juba “põline saarlane” või tuli alles hiljuti üle jää. Igatahes platsil olnud hirved tegid looma nähes samamoodi oma salapärast naksuvat-prigisevat häält, kui nad kohtusid huntidega ning olid sellist imelooma nähes tähelepanuväärselt uudishimulikud. 

šaakal hirvekaameras.
Šaakal hirvekaameras.

Hirveplatsil aeg-ajalt ikka juhtub midagi uut ja põnevat…

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

VIDEO: Põlulas on marjade küpsemise aeg 

Riigimetsa Majandamise Keskus kasvatab metsa kõrval ka ebapärlikarpi ja ohustatud kalaliike – lõhet, siiga ning tuura, eesmärgiks taastada hävinud või nõrku kalapopulatsioone.
24.03.2026
Uudis

Süsinikukrediitidelt tulu teenimiseks laekus RMK-le viis pakkumist 

Riigimetsa Majandamise Keskuse kutsele leida partner süsinikukrediitide loomiseks ja rakendamiseks RMK hallatavatel metsamaadel vastas viis pakkujat. 
20.03.2026