RMK kinnitas metsataristu korrashoiu ja majandamise uuendatud strateegia, mis loob raamistiku kuivendussüsteemide ja metsateede pikaajaliseks planeerimiseks ning korrashoiuks riigimetsas.
Metsataristu on metsamajanduslikult väga oluline. Ligi pool kogu riigimetsast sh üle 60 % majandusmetsadest on varasemalt kuivendatud ning tänu kuivendussüsteemidele on oodatav juurdekasv märkimisväärne – umbes veerand RMK aastasest raiemahust tuleb kasvutingimuste parandamisest lisandunud puidu mahust.
Samal ajal seab uuendatud strateegia senisest suurema rõhu keskkonnaaspektide arvestamisele ning majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete eesmärkide tasakaalule.
„Kuivendussüsteemide ja metsateede võrgu korrashoid on vajalik, et tagada majandusmetsade kasvutingimused, puidu kvaliteet ning ligipääs metsadele. Täidame neid eesmärke viisil, mis arvestab looduskeskkonna ja kaitstavate alade eripäraga,” selgitas RMK juhatuse liige Erko Soolmann.
RMK fookus on olemasoleva metsataristu säilitamisel ja hooldamisel, sest uusi kuivendussüsteeme ei raja RMK juba aastaid. Regulaarne hooldus ja seisundipõhine rekonstrueerimine aitavad ennetada suuremahulisi ja kulukaid töid tulevikus.
Uute kuivendussüsteemide rajamine on strateegias ette nähtud vaid erandlikel juhtudel, näiteks ammendatud karjääride rekultiveerimisel või olukordades, kus veerežiimi muutused ohustavad naabermaid.
Keskkonnamõjude juhtimine on strateegia oluline osa. Kõik kuivendussüsteemide hooldus- ja rekonstrueerimistööd läbivad RMK-s keskkonnamõju analüüsi, mille käigus hinnatakse mõju märgaladele, veekogudele, elupaikadele ja liikidele ning turvasmuldade süsinikuvarule. Vajadusel rakendatakse leevendusmeetmeid ning arendatakse koostöös teadusasutustega uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad veerežiimi paindlikumat reguleerimist.
Metsataristu korrashoid toetab lisaks metsamajandusele ka looduskaitset ja külastuskorraldust. RMK teeb koostööd kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja teiste partneritega, et tagada taristu ühiskasutus, looduses liikumise võimalused ning riigimetsa avaliku funktsiooni täitmine. Vajadusel korrastatakse teede kasutust või antakse mittevajalikud teed üle kohalikele omavalitsustele.
Strateegia uuendamisel pidas RMK oluliseks avatust ja oma plaanide huvigruppidele tutvustamist. “Selleks käisime koos vaatamas Rumba maaparandussüsteemi, tutvustasime strateegia mustandit huvigruppidele, kogusime arvamusi ja seisukohti ning vastasime kõigile saabunud ettepanekutele. Tänu sisukale tagasisidele sai strateegia oluliselt paremaks. Täname kõiki panustajaid,” märkis Soolmann.

Ettepanekuid esitasid Kliimaministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Hoiame Loodust ning kaks erametsaomanikku.
Metsataristutöid ja keskkonnamõju analüüsi tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks ning toetatakse metsakuivendusega seotud teadusuuringuid. Strateegiat vaatab RMK regulaarselt üle koos RMK arengukavaga, et arvestada uusi eesmärke, teadmisi ja muutuvaid keskkonnatingimusi.