VIDEO: Siia vastsete koorumisest kuni sumpadesse viimiseni
RMK Põlula kalakasvatustalituse töötajad näitavad sel aastal videoklippide kaudu oma töö köögipoolt ja kõigil on võimalik näha, millist pingutust nõuab hävinud või nõrkade kalapopulatsioonide taastamine.
Eelmises loos näitasime, kuidas sügisel kogutud siiamarjad talve jooksul arenesid. Seekord jälgime siia järgmisi kasvukuusid.
Kevade saabumine toob kaasa olulise etapi – sügisel kogutud siiamarjadest hakkavad siis kooruma vastsed.
Viis kuud klaaspudelites inkubeeritud marjateradest väljuvad tillukesed, vaid umbes 15 milligrammi kaaluvad siiavastsed. Nende teekond loodusesse on alles algamas. Osa vastseid valmistatakse ette asustamiseks. Selleks pakitakse nad kilekottidesse, millest pool täidetakse veega ja pool hapnikuga. Nii on võimalik vastseid turvaliselt transportida.
Edasi viiakse vastsed sadamasse ning paadiga koelmualadele. Veekogul lõigatakse kilekott katki ja tillukesed siiad vabastatakse oma tulevasse elupaika. Vastsed asustatakse, kui veetemperatuur on tõusnud üle 8 kraadi ja vees on piisavalt siiavastsetele toiduks planktonit. Nende edasine saatus sõltub juba õnnest ja looduse tingimustest.
Ligikaudu 50 000 vastset jääb Põlulasse edasikasvatamiseks. Karantiinihoone ringvooluga basseinides algab nende jaoks uus arenguetapp, kus kasvamiseks tuleb tagada kvaliteetne toit.
Esimestel elunädalatel on vastsete peamiseks toiduks elussööt – soolavähikesed (Arteemi salina). Nende kasvatamine on omaette täppistöö. Soolavähikese munade koorutamiseks kasutatakse 30-kraadist, hapnikurikast ja 30 promillise soolsusega vett. Kui munad on vette lisatud, kulub 30 tundi ning oranžikad vähikesed ongi koorunud.
Vaid 0,4 millimeetri pikkused soolavähikesed on väga aktiivsed ujujad. Valguse abil meelitatakse nad koorutamisnõu põhja, kust nad kraani abil ämbrisse lastakse. Seejärel eemaldatakse nende seast magneti abil viimased kooretükid, et noorkaladele jõuaks võimalikult puhas sööt.
Siiavastsete ellujäämiseks peab neile soolavähikesi pakkuma juba esimestel päevadel, selleks on Põlulas spetsiaalsed sööturid. Kasvades suureneb järk-järgult kuivsööda osakaal. Heade kasvutingimuste juures on areng kiire – umbes 40 päevaga kasvavad noorkalad ligi kakskümmend korda ning kaaluvad juba umbes 300 milligrammi.
Siigade kasvatamine jätkub välitiikides. Nad transporditakse karantiinihoonest spetsiaalsete konteineritega välitiikides paiknevatesse sumpadesse. Transportimisel jälgitakse, et ve temperatuuri erinevus kahes kasvukohas ei erineks üle kahe kraadi, see võib põhjustada kaladel stressi. Tiigivees kasvades on nad siseruumiga võrreldes loomulikus öö ja päeva valgusrežiimis ning vees leidub ka söögiks sobivat planktonit. Selleks ajaks on siiad harjunud kuivsöödast toituma ja edasi antaksegi lisaks vaid kuivsööta.
Sumpades veedavad noored siiad terve suve. Sügiseks on neist saanud juba märksa suuremad ja tugevamad kalad, kes on valmis järgmiseks sammuks oma teekonnal.
