Kust sai looduskaitse alguse ja mida see täna tähistab? Pilk minevikku, olevikku ja tulevikku
Looduskaitse mõiste ei ole tekkinud üleöö, vaid on ajas kujunenud koos inimese arusaamadega oma elukeskkonnast. Kuidas täpsemalt on looduskaitse tähendus ajas muutunud ja millised on selle tänapäevased praktilised suundumused, arutlevad taskuhäälingu „Elupaikade hääled“ esimeses episoodis kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel, RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.
Tartes selgitab, et varasematel aegadel põhines looduse hoidmine sageli kogemusel ja pärimusel. „Teatud käitumisviisid, kus osati märgata oma tegevuse mõju elupaigale, jätsid jälje tavadele ja kommetele,“ märgib ta. Kirjalike allikate põhjal toob ta Eesti aladelt ühe märkimisväärse näitena välja Võhandu jõele paisu ehitamise konflikti kohalike inimeste ja paruni vahel.
Looduskaitse algusaegadel mängisid olulist rolli eelkõige esteetilised väärtused ja soov säilitada kauneid paiku. „Ilu ja esteetika on ajalooliselt ikka olnud üks kaalukaid argumente looduse kaitsmisel. Üks varasemaid aastaarve selles osas on 1836, kui Saksamaal praeguse Bonni linna lähedal võeti Drachenfelsi mäestik kohaliku linna poolt kaitse alla, kuna tegemist oli väga maalilise maastikuga. Selle tulemusel jäi kaevandamine selles piirkonnas ära,“ toob ka Zingel kõneka näite ajaloost.
Saatekülaliste sõnul tähendab tänapäevane looduskaitse üha enam teadlikku sekkumist, et taastada tasakaal seal, kus inimtegevus on seda rikkunud. Tõnissoni sõnul on praeguste looduskaitsetööde eesmärk anda loodusele võimalus ise enda seisukorda järjepidevalt reguleerida.
„Kui me täna taastame looduses protsesside isetoimimise võime, siis me anname loodusele võimaluse kohaneda tulevikumuutustega. Me ei suudagi täna tegelikult ennustada seda, et kui me paneme näiteks rabakraavid kinni, et siis viie tuhande aasta pärast on seal täpselt samasugune tore raba alles. Aga me teame seda, et kui jätame loodusele võimaluse seal ise toimida ja sellega ei kaasne liigseid riske, siis selliselt me anname loodusele võimaluse,“ kirjeldab ta.
Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt Delfi Taskust. Saadet juhib Kristi Kool.
Saate „Elupaikade hääled“ valmimist toetatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine.
