Jõgi vajab ruumi, et elu saaks liikuda
Jõgi paistab inimesele sageli tuttava maastikuosana: veeriba metsa, põllu või asula servas, ujumiskoht lapsepõlvest või kalapüügipaik, kuhu ikka tagasi tullakse. Vee all ja kallaste vahel toimib aga palju keerulisem maailm. RMK taskuhäälingus „Elupaikade hääled“ avab vooluveekogude põnevat maailma saatejuht Kristi Kool koos Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogi Jürgen Maidla, RMK veeökoloogide juhi Sander Sandbergi ning RMK Põlula kalakasvatuse juhi Kunnar Klaasiga.
Puhas vesi ei tähenda veel tervet jõge
Jõe tervist ei saa hinnata ainult selle järgi, kas vesi paistab silmale puhas. Eesti jõed on paljudes kohtades nähtavast jääkreostusest vabanenud ja asulate reovesi jõuab veekogudesse varasemast paremini puhastatuna. Ometi ei tähenda puhtam välimus alati toimivat ökosüsteemi.
Jões peab olema elu, mis näitab, kas veekogu suudab pakkuda sobivaid tingimusi kaladele, põhjaloomastikule, taimedele ja teistele liikidele, keda inimene sageli ei märka. Tundlikud veeputukad, nagu puruvanad, ühepäevikulised ja kevikulised, annavad märku, kas jõe seisund on hea. Kui nemad hakkama ei saa, on süsteemis midagi paigast ära.
Pais katkestab jõe hingamise
Jõe seisund sõltub sellest, kas ta on ühendatud oma kallaste, lisajõgede, lammi ja merega. Vooluveekogu ei ole ainult säng, kus vesi liigub ühest punktist teise. See on võrgustik, mille osad mõjutavad üksteist.
Kui jõele rajatakse pais, katkeb see võrgustik ühes kohas, kuid mõju ulatub palju kaugemale. Kalad ei pääse kudemisaladele, setted jäävad kinni, vesi soojeneb, hapnikuolud halvenevad ja allavoolu jäävad elupaigad muutuvad. Paisjärv võib inimese jaoks olla armas veepeegel, kuid jõe jaoks on järve tekitanud pais sageli tõke.
Jõe elustik vajab liikumisvabadust samamoodi nagu inimene vajab ühendust eri paikade vahel. Lõhe, forell, siig ja paljud teised kalad ei püsi elujõulisena kitsas lõigus kahe tõkke vahel. Nad vajavad võimalust liikuda toitumis-, varje- ja kudemisalade vahel.
Mitmekesine jõgi toetab mitmekesist elu
Vee vabast voolamisest ei pruugi aga piisata. Jõgi vajab ka vaheldust, sest ühetaoline keskkond sobib vähestele liikidele. Sirgeks kaevatud jõgi on elustiku jaoks vaene, kuna seal on vähe erinevaid sügavusi, voolukiirusi, põhjatüüpe ja varjealasid. Looduslikult looklev jõgi loob kärestikke, süvikuid, madalaid üleujutatavaid kaldaid, vette langenud puid ja kohti, kus erinevad liigid saavad oma eluringi läbida.
Sama oluline on kallas. Puud annavad varju ja hoiavad vee jahedamana. Lehed ja oksad jõuavad vette ning muutuvad toiduks põhjaloomastikule. Vette kukkunud tüved loovad keeriseid ja varjepaiku kaladele. Puhvervööndid püüavad kinni põldudelt tulevaid toitaineid ning aitavad vähendada hajureostust.
Kalad on nähtav märk suuremast süsteemist
Kalakasvatus on taastamistööde üks nähtavam osa, kuid üksinda see jõge terveks ei tee. Põlulas kasvatatakse lõhet, siiga ja tuura ning tegeletakse ka ebapärlikarbiga. Asustamist tuleb aga teha läbimõeldult: teadlased määravad, milliseid liike, kuhu ja kui palju asustada, ning hiljem hinnatakse, kas sellest on populatsioonidele abi.
Kalad on inimesele arusaadavad märgid, kuid jõe tervis sõltub kogu kooslusest. Kui põhjaloomastik, kudealad, varjepaigad ja veerežiim ei toimi, ei anna ka kalade lisamine püsivat tulemust. Kohalikud populatsioonid on aja jooksul kohastunud oma jõe tingimustega, mistõttu peab iga asustamine arvestama päritolu ja geneetilist mitmekesisust.
Taastamine algab ruumi tagasiandmisest
Jõe taastamine ei tähenda alati suurejoonelist ümberkujundamist. Mõnes kohas võib kõige parem tegu olla see, et jõele antakse rahu ja lõpetatakse korduv kahjustamine. Teisal on vaja pais eemaldada, kallas taastada või vool vanasse sängi tagasi juhtida.
Keskne küsimus on selles, kui palju ruumi suudab inimene jõele tagasi anda. Vaba vool, looduslik kallas, ühendatud elupaigad ja mitmekesine elustik loovad süsteemi, mis töötab paremini nii vee all kui ka maismaal. Kui jõel lastakse olla jõgi, taastub rohkem kui üks kalaliik või üks kaldalõik. Taastub seos vee, maa ja eluslooduse vahel.
Saate „Elupaikade hääled“ valmimist toetatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine.
