Rumba metsaparandusobjektist on saanud tõsine katseala teadustööle
Rumba metsaparandusobjektist on kujunemas pikaajaline teadus- ja katseala, kus otsitakse vastuseid nii metsa süsinikuringet, veerežiimi, veekvaliteeti kui ka elurikkust puudutavatele küsimustele.
Rumbal tehtavad uuringud toovad ühele alale kokku metsakasvatuse, metsaparanduse, veekaitse, kliima ja elurikkuse teemad. Pikaajaline seire annab teadlastele võimaluse jälgida muutusi aastate jooksul ning RMK-le vajalikku teadmist, mille põhjal kavandada tulevikus metsataristu korrashoidu ja kõdusoometsade majandamist võimalikult teaduspõhiselt.
Koostöö RMK ja teadlaste vahel aitab leida tasakaalu metsa kasvu, toimiva taristu, puhta vee, elurikkuse hoidmise ja kliimamõju vähendamise vahel.
Eelmisel nädalal tutvustasid Tartu Ülikooli teadlased Kuno Kasak ja Joosep Truupõld RMK-le seni tehtut ning järgmisi samme.
Kas veetaseme tõstmine aitab vähendada turbamulla süsinikuheidet?
Rumba ala üks keskseid uurimissuundi on seotud Euroopa Horisondi programmi rahastatava projektiga ForPeat ehk „Soometsade hindamine ja sihipärane majandamine süsiniku sidumise, elurikkuse ja veekvaliteedi parandamiseks“.
Rumbal uuritakse kontrollitud katsete abil, kas kõdusoometsa veetaseme tõstmine võimaldab vähendada turba lagunemist ja sellest tulenevat süsinikdioksiidi lendumist nii, et samal ajal säiliks metsa juurdekasv. See läheb hästi kokku RMK arengukava eesmärgiga teenida tulu kliimapositiivselt.
Kuivendamise järel pääseb turbasse rohkem hapnikku, mis kiirendab turba lagunemist ja võib muuta mullas talletatud süsiniku kasvuhoonegaaside heite allikaks. Veetaseme tõstmise katse aitab hinnata, kas ja millistel tingimustel on võimalik neid süsinikukadusid vähendada, säilitades samal ajal metsa tootlikkuse.
Uuring ei piirdu ainult süsinikdioksiidiga. Rumbal seiratakse ka metaani ja naerugaasi vooge. Mõõtmisi tehakse kogu ökosüsteemi tasandil ning eraldi maapinnalt, puutüvedest ja kuivenduskraavidest. Lisaks hinnatakse puude juurdekasvu ning eri majandamis- ja veerežiimide mõju elurikkusele. Katsealale kavandatud mõõtesüsteem võimaldab jälgida muu hulgas süsinikdioksiidi, veeauru ja metaani liikumist metsa ning atmosfääri vahel.
Rumba avatud katseala hõlmab ligikaudu 50 hektarit suuremast kuivendatud turbametsast. Ala veed jõuavad Vigala jõkke, mistõttu on siin võimalik käsitleda ühe tervikuna nii metsa veerežiimi, kasvuhoonegaaside vooge kui ka veekvaliteeti.
Pikaajaline seire aitab hinnata veekaitsemeetmete tõhusust
Teine Rumbaga otseselt seotud uuring on RMK rahastatav rakendusuuring „Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang pikaajalise seire põhjal“.
2028. aasta lõpuni kestva projekti juhtivuurija on Kuno Kasak. Uuringus hinnatakse, kuidas mõjutab kuivenduskraavide rekonstrueerimine kõdusoometsade veekvaliteeti ning kui tõhusad on erinevad veekaitsemeetmed nii vahetult pärast tööde tegemist kui ka pikema aja jooksul.
Rumbal võrreldakse settebasseinide ning settebasseini ja puhastuslodu kombinatsiooni võimet vähendada kuivendussüsteemi rekonstrueerimise võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Veekvaliteedi seire on alal kestnud juba alates 2022. aastast.
Mõõdetakse muu hulgas lämmastiku- ja fosforiühendeid, lahustunud orgaanilist süsinikku, raua ja alumiiniumi sisaldust, vee happesust, juhtivust, hägusust ning vooluhulka. Pikaajaline andmestik aitab hinnata, millised lahendused toimivad eri oludes kõige paremini ja kui kaua nende mõju kestab.
