Lahemaa tõi kokku üle saja looduskaitsja seitsmest riigist
Septembri alguses said Lahemaal kokku Põhjamaade ja Balti riikide LIFE projektide eestvedajad, et vahetada kogemusi ja tutvuda Eestis looduse, kultuuri ning looduskaitsetöödega. Eestis juba teist korda toimunud iga-aastasel kokkusaamisel osales tänavu 114 inimest 7 riigist ja 33-st erinevast LIFE projektist.
LIFE (L’Instrument Financier pour l’Environnement) on juba 1992. aastal loodud Euroopa Liidu peamine keskkonna- ja kliimapoliitika rahastamisprogramm, mille toel on ka Eestis rohkem kui 20 aasta jooksul viidud ellu palju keskkonnakaitse ja ringmajanduse projekte.
Praegu on Eestis või Eesti partnerite osalusel käimas vähemalt 18 LIFE projekti, mis tegelevad linnade sadevee käitlemisest ja elurikkusest kuni Läänemere tuura asurkonna taastamiseni.
Tänavust 8.-10. septembrini toimunud Põhjamaade ja Balti riikide kohtumist (Nordic-Baltic LIFE Platform Meeting 2026) korraldasid Eesti projektide eestvedajad Kliimaministeeriumist, Keskkonnainvesteeringute Keskusest, Keskkonnaametist, Tartu linnavalitsusest ja RMK-st.
Tiheda programmi üheks eredamaks ja märjemaks osaks oli kindlasti ekskursioonipäev. Kuigi Vihula mõisa inspireeriv keskkond soodustas ka tubaseid arutelusid, on loodusteadlastel ja -huvilistel loomupärane tung siiski kummikud jalas kohalikku maad tundma õppida.
RMK oli peamiseks korraldajaks ja meie inimesed teejuhiks jõgede ja soode õppereisile, mis tutvustas looduskaitsetöid Võsu jõel Ojaäärse paisude avamisel, Kõnnu Suursoos veerežiimi taastamisel ja pärlikarpide kasvatusjaamas Pudisoo jõe ääres.
Teine ekskursioonigrupp külastas ka Põlula kalakasvatust.
Kolmas ekskursioon viis osalejad puisniitudele ja põllumajandusmaastikele, kus kasutatakse loodushoidlikke põllumajanduspraktikaid.
Eks see ole veidi kulunud ja kombeline tõdemus, et „külalised olid vaimustunud meie loodusest“, aga tõepoolest oli märgata elevust, kui Kõnnu rabas Taani kolleegid nina samblamätaste vahel uurisid huulheina erinevaid liike või meie jaoks nii tavalist sookailu, mis nende kodumaal on pigem harulduseks muutunud. Kaks inimest haarasid kinni võimalusest – mis küll pool naljaga oli välja käidud – ujuda karges varasügiseses rabalaukas.
Põhjamaa ja Balti kolleegides tekitas imestust erinevate praktiliste looduskaitse- ja taastamistööde ulatus, mis Eestis on RMK alla koondunud. Eri riikidest on mitmesuguseid näited. On sarnaseid mudelid Eestiga, kus looduskaitsetööd on koondunud riikliku asutuse alla, aga ka erinevaid, kus neid viivad ellu näiteks omavalitsused või hoopis vabaühendused.
Igal juhul on selge, et RMK järjest kasvav kogemus erinevate koosluste taastamisel võimaldab meil ka tulevikus osaleda koostööprojektides ja olla võrdväärseks ja heaks partneriks ka rahvusvahelisel tasemel. Suurem ja ainuke eesmärk kogemuste jagamisel ja teistelt õppimisel on ikkagi parandada ja säilitada Eesti looduse seisundit. Kas teha seda projektidesse „pakendatult“ või saavutada tulemused tavapäraseid (majandamis)tegevusi muutes – sellel ei olegi lõpuks ju suurt vahet.
Järgmisel aastal toimub Põhjamaade ja Balti riikide LIFE projektide kohtumine Taanis. 2027. aasta võib aga kogu LIFE programmi jaoks olla pöördeline, sest järgmise aasta taotlusvoor on viimane, mis hetkel kindlasõnaliselt on välja hõigatud. Ainuke otseselt keskkonnaprojektidele suunatud Euroopa Liidu rahastamisvahend võib üldse oma lõpu saada või siis sulandatakse see mõne laiema eesmärgiga rahastusprogrammi.
RMK on partneriks viies käimasolevas LIFE projektis: Virumaa veed puhtaks (LIFE IP CleanEst), Loodusrikas Eesti (LIFE-IP ForEst&FarmLand), Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis (LIFE-SIP AdaptEST), Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes (LIFE Baltic Surgeon) ja Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine (LIFE Revives). Vaata lähemalt SIIT.
